möödunud on 2 kuud .. ei möödu päevagi kui ma ei mõtle su peale .. üritan pingsalt meenutada su naeratust .. su häält ja aeg-ajalt ikka tunnen su lõhna .. raske on leppida .. ma ei lepi sellega .. ei suuda ma mõista, miks jätsid sa mu niimoodi maha .. ? igal võimalusel tulen su juurde .. kaasas on mul alati lilled ja küünal .. istudes su juures tundub justkui oleksid minuga .. kasvõi hetkeks tundub, et oled mu kõrval .. isegi kui sa seda ei ole .. rasked on hetked, kui sina peaksid olema mu kõrval .. kuid sind ei ole .. igatsen sind .. ootan jätkuvalt su sõnumeid ja kõnet .. mis kutsuks mind külla või kusagile, kus saame kokku .. lootus ei kao .. Ma lihtsalt ei arvanud, et see nii raske saab olema .. Martin alati üritab mind lohutada, kui ma sinust räägin, sellega, et sa oled olemas ju, ja alati valvad mu üle .. et kui mina mõtlen sulle, oled sina minuga ja mõtled ka mulle .. olen tänulik, et mul on sõber, kes mulle toeks on, kui olen nukker ja sind igatsen ..
luban, et teen teoks unistuse, mida me jagame .. 929 RR Honda FireBlade .. enam ei ole see kaugel kullake ..
veel on lootust. We'll make it in faith Janno.
