minu kaua oodatud pisipoja.

Benjamin emme süles.



minu kõige pisem - kallis Benjamin.

B.

taksikoer.

Millega siis köidab inimesi see pisike jahikoer? Võibolla välimusega? Kuid olgem ausad: välimus on koomiline. Vahetevahel nimetatakse neid “koer-viineriteks” ja “suitsutorudeks”.
Need kes tunnevad seda tõugu, teavad, et selline kehaehitus on parim urutööks. Tõu arendajatele ei tundu taks kunagi karikatuurne.
Taksil on hästiarenenud tugev luustik, jämedad käpad, lai rinnakukorv tagamaks normaalset südame ja kopsude tööd. Kui koer asub urus, kus on vähe hapniku peab ta haukuma kogu töö kestel. Tuletame meelde, et taks on väikseim jahikoer. Ja kust siis veel ammutada jõudu ja vastupidavust, kui võimsast luustikust, mis on kaetud atleetliku lihastikuga?
Paljud on oma südame andnud taksile tema ebatavalise tarkuse ja täiesti erilise, mitte kellelegi sarnaneva ja mitte just lihtsa iseloomu tõttu. Need väikesed koerad on endas ühendanud “jää ja tule” vastandlikud omadused. Ustavus, truudus ja iseseisvus, kavalus ja avameelsus, siirus, mängulisus, vajadus olla kontaktis, armastus peremehe vastu ja sõltumatus, hea dresseeritavus ja käskluste vajalikkuse külmavereline hindamine (taks püüab käsku täita ainult veendudes selle loogilisuses), pehmus, plastilisus ja vankumatu visadus eesmärgi saavutamisel. Tahtmine pakkuda peremehele täielikku õnne ja samaaegselt “süües tema närve”, õrnus ja mehisus, püüdlus soojuse ja mugavuse poole kodus ja täielik eneseandmine töös. Koer, kes on isiksus ja pakub enamat kui mõtlematu allumine.
Taks on vähenõudlik pidamistingimuste suhtes. Ta tunneb end ühtviisi hästi nii linnakorteris kui maamajas, on ustavaks sõbraks üksikule inimesele ja lemmikuks mitmeliikmelisele perele. Taks on sõbralik lastega. Kui taksikutsika kasvatamisel tuleb tingimata meeles pidada nende koerte tõsist iseloomu. Liialt vaba taks ei viida aega teile “pähe istumisega” ja kasutab ära teie nõrkusi: lunida maitsvaid palakesi, magada lubamatus kohas, närida, mis ette juhtub, mitte kuulata peremeest ja üleüldse teha , mis pähe tuleb. Hea õppimis- ja mõtlemisvõime lubab teda hakata selgrootu inimese peremeheks. Aga lubamatu on teine äärmus. Need koerad ei talu karmi kohtlemist, veel hullem peksmist. Löövat kätt ei unusta ta kunagi ja soovitud resultaati te ikkagi ei saavuta: koer vastab kas agressiivsusega või muutub “kurdiks”, Ise seejuures väga kannatades.
Taksi tuleks kasvatada hellalt kuid kindlalt. Taksile on väga tähtis kontakt inimesega. Ta püüdleb ise selle poole. Eriline teineteisemõistmine leiab aset siis, kui inimene austab tõu spetsiifikat, tema intellektuaalseid omadusi. Taks armastab väga igasuguseid ettevõtmisi koos inimesega- tavalisest hullamisest kuni raske õppuseni, kui koerale antakse võimalus lahendada peremehe poolt antud ülesanne. Tõule on omane iseõppimine. Taksi teadmishimu ei tunne piire, koer tahab kõiges veenduda ise, ühesõnaga kõigesse oma nina toppida. Eriti kui kutsikas kasvab ja temas ärkab jahiinstinkt, mis päritud esivanematelt. Inimene, kes avab taksile huvitava loodusmaailma, osates piisavalt jagada nõudlikkust ja hellust, leiab temas tõelise sõbra, kellega suhtlemine pakub suurt rõõmu. Taksi lõi jaht. Lõi ja kinnistas temas võimsa jahiinstinkti, baseerudes tema närvisüsteemi omadustele, väga tasakaalukas ja plastiline, võimaldades momentaalselt orienteeruda olukorras. Iseloomult on taks sangviinik, talle ei ole omane närvilisus ega flegmaatilisus. Ta on kainelt mõtlev olend. Seda nii igapäevases elus kui jahil olles. Taks töötab ennekõike peaga, valides ründamiseks kõige sobivamad positsioonid ja momendid. Hääl on taksil tugev, kestev- sellega annab ta märku enda liikumisest maa all ja näitab ära koha, kus asub metsloom. Lisage siia hasart, vaprus, väsimatus ja kiirus, otsustavus ja järjekindlus. Väike aga tubli. Kindel, et taks vaimustab teid suurepärase psühholoogina kodus, jahil, jalutades, näitusel. Samuti avardab ta maailmavaadet, näiteks kummutab ta arvamuse, et teie aed on koerakindel või nii väike koer ei saa kapi otsast või laualt midagi kätte.
Taks on tark ja pakub alati rohkemat kui oskate oodata, muutudes pereliikmeks, kellest tuntakse uhkust ja kellest räägitakse lugusid aastakümneid. Kes kord võtab taksi , jääb sellele tõule truuks.
Koer nr3/1999. Autor Rika Mölder

On kurb, kui lahkub sõber...üle Vikerkaare Silla.

Sõber, kes oli tänulik kui sa ta leidsid, ta koju tõid ja ta oma pereliikmeks võtsid.
Sõber, kes ootas sind ja rõõmustas kui sa koju tulid ja oh seda rõõmu, sest ta teadis, et ükskõik kui väsinud sa ka polnud, ükskõik milline ilm polnud läksid sa sõbraga õue.
Sõber, kes haukus sulle selle sõna kõige paremas tähenduses vastu.
Sõber, kelle pärast panid sa õla alla taksiklubi loomisele, et oleks tore koos käia teiste takside ja nende omanikega.
Sõber, kes armastas sind nii, nagu neljajalgne sõber seda oskab.
Sõber, kes puges sülle, kui ta pai tahtis või puges peitu teiste eest, kes liiga tegid

mmh.

olukord tundub stabiliseeruvat. vähemalt natukenegi. ema tundub olevat leppinud mõttega, et ma omale koera võtan. isa üles, et temale see idee ei meeldi, aga no mind teades, ta harjub sellega. varsti siis tulemas mu pisike Benjamin. kellele ema-isa siin kujutavad ette, et panevad nimeks juba Bonifatsius-Benjamin-Biker. aga eiii. ei mingeid krdi benediktuseid. minu koer. minu krutskid. ema küsis, kas olen siis valmis saama jaanuari lõpus lapsevanemaks.. ? ei tea. ei oska öelda. eks ta huvitav olema saab. minu pisike. ootan juba.
varsti siis jälle neid nöbininasid vaatama.

jõulumasendus.

jõulud või asi. vihastasin oma õe peale, kuna ta vihkab mu koera. kuna ta lõi mu koera. ja ähvardab ta nüüd varjupaika viia. ma tal rsk teen veel.
tädi peres ka sõda käib. onu terroriseerib kõiki. ainus, kellega rääkida saaks, on Merlyn-Mai, aga tema läks ka ära. viisin küünlaid oma kallitele. igatsen neid. eriti praegu.
tahan oma taksikoera. tahan oma koju. tahan ära siit.

tegin täna ise esimest korda süsti omale. omamoodi huvitav elamus oli. vaatad, kuidas nõel su nahka läbistab.. ja siis vajutad süstalt, et seal sees olev vedelik siseneks sinu vereringesse.. peale mõnda aega saabub kerge rahu.. ei oska seletada.. aga no polegi oluline.. peaasi et toimib.. saan hakkama jälle mõndaaega..

kena jõulumasendust teile siis. prsse need jõulud. mõtetu üritus.

nothing more left to say.

this says it all.

meie pisi taksi.

käisime täna innoga taksikoeri vaatamas. perenaisele viisime kohvi ja küpsiseid. koeraemmele aga kuivatatud seakõrvu ja pedigree küpsiseid. pisipere oli armas. emme Brenda oli inno suhtes natuke umbusklik.. aga muidu väga rõõmsameelne ja sõbralik.

pisikestel on juba silmad peas, ja eile õhtul siis esimest korda hakati neile lisaks kausist piima andma. perenaine ütles, et pidid oskama lakkuda küll, aga enamuse piimast siiski lämberdatakse maha, kui nad ise kaussi sisse vajuvad..

pilte tegime hulgim.. ja kaisutasime neid kaua. perenaine käskis peale jõule uuesti külla tulla.. kuna pisikesed kasvavad kiiresti.. järgnevalt siis paar pilti pisikestest..

homme läheme Innoga oma pisikesi taksikoeri vaatama. ei jõua ära oodata. nii tahaks neid pisikesi viinerikoeri näha. daisy andis oma fotoka. ja käsikis mõlemad kaardid pilte täis teha.. :P
näeb siis omme neid pisikesi =)

õel kurbus.

hinges on tühjus. miski on katki minu sees. ta lõhkus selle ära. meelega. lootsin näha havas parimat. nägin seda. olin sõber. rohkem kui sõber. ja mis ma sain selle eest? ükski heategu ei jää karistuseta. mu hing on täis kurbust. pahameelt. tigedust ja õelust. tahaks teda lüüa. kui sellest hakkaks parem. tahan karjuda. kui sellest hakkaks parem.
tahaks ära kaugele. tahaks unustada. aga ei saa. ei oska. ei taha. nii nagu ma üleöö tulin, ka üleöö lähen. kahetse siis ise. mulle aitab raisk. kaua võib. kõiges olen mina süüdi. mine sa ka persse palun. ela siis ise oma "täiuslikku" elu. eks ma naeran kõvasti sulle näkku siis kui see hetk kätte jõuab ja sind perse saadetakse. fakk rsk. have nice fucking fife. tra.

koolitus Sakal.

käisime kristiinaga sakal koolitusel. PÕMi koolitus.
nagu nahhaal ikka, ei tahtnud ma üksi minna, ning veensin siis kristiina endaga kaasa tulema.
koolitus iseenesest oli huvitav.
mida aga ma üksinda ei oleks tahtnud läbi elada, oli tänane lõunasöök. eelroog siis mingi paprika-kurgi-pähkli jamast kokku keeratud viinamarjadega maitsetu salat. ja kõige tipuks siis molluskitega pasta.
minu söök peab olema surnud, mitte alustama minuga diskussiooni samal ajal kombitsatega teisele poole taldrikut kombates ja ühe suupoolega portselani süües.
söök haises sama rõvedalt, kui ta välja nägi. pidi siis olema pasta - mereandidega. aga no kuidas sa sööd seda kalmaari/kaheksajalga, kui ta nii rõvedalt haiseb ja veel rõvedam välja näeb. esmapilgul ei saanud arugi - makaron nagu makaron ikka. sis aga haisu tundes, mõtlesime kristiinaga, et asi ei ole õige. vaatasime lähedalt, nagu suured prisked tatikollid makaronide vahel. kristiina julges ka proovida. mul aga läks juba niisama selle vaatamisest ja haismisest süda pahaks.

siit siis ka küsimus - kas tõesti on KäsnaKalle nüüd üksinda? oli see tõesti KalmaariKalmer meie taldrikutes, kes kombitsaid tõmmeldes taldriku teise serva püüdis põgeneda meiega samal ajal diskussiooni arendades?

tudu.

Benjamin.

ootan sind juba kannatamatult.

minu Biker on pruun !!!!

Ilmar ütleb:
isased on pruunid

Ilmar ütleb:
emane on must

Ilmar ütleb:
aga nad on sellised tumedamad pruunid

Ilmar ütleb:
praegu nad on küll nagu rotveilerid

Ilmar ütleb:
kui otsa vaatad

Ilmar ütleb:
nina on lühike ja jäme

midagi eriti armsat.

hommikul tööle sõites kodust, helistas mulle inno. nagu vahest ikka, esitas ta oma tavapäraseks kujunenud küsimuse - "kas sa oled paljas?", mille vastuseks nagu enamustel kordadel ikka, oli "EI".
peale seda läks asi huvitavaks. inno küsis eriti rõõmsal häälel, et "kas me ka abiellume?", mille peale ma ei oskanud kohe midagi vastatagi.. "kui me abiellume, siis ma saan ka sugulaseks Koit Toomega ju?!!??" päris inno.
vastuseks sai ta siis minult, et "jah, kui me abiellume, siis saad Koit Toomega sugulaseks!". inno teisel pool toru muidugi hõisates "ALLRIGHT !!".

paar sõna taksi iseloomust.

Toas on taks looritatud silmadega õnnetu tegelane kellel voodisse pole soovitud kohta eraldatud või mitu päeva süüa antud.
Õues sõidab suurele koerale pasunasse ja lõugab terve küla paika.
Teda tuppa meelitades keerab pea kõrvale, sest pealiku mängimine pole veel ära tüüdanud. Lõpuks koju laekudes on jälle kuku-nunnu ja ei tunne koera ära keda eelnevalt sai läbi akna jälgitud.
Küllap taksi tegelik koht on ikka metsas erinevate elukatega võideldes. Meie oma elab mingi osa sellest aias välja. Mõningal määral tekib abitu tunne taksiga, sest minust poleks kunagi jahimeest. Vähemalt oma kaevamise tahtmist saab ta piisavalt maandada, mõned ema lillepeenrad peab ohvriks tooma (kuigi taksi haukumine on järgneva lärmi kõrval poisike).

mul lihtsalt ei ole siinkohal midagi asjalikku öelda.

http://et.uniteddogs.com/dog/moosivaras

novembri algusepoole tegin oma pisi taksikoerale ja endale kasutaja kutsu.ee portaali. edaspidi saab hakata pisi Benjamini seiklustest ja tegemistest ka sealt lugema. aadress siis http://et.uniteddogs.com/dog/moosivaras

aww.

Eile Innoga Tartus shoppamas käies jõudsime otsaga loomapoodi. Inno tahtis kaasa tulla, et näha, mis ma sealt jälle kokku ostan. Ostsime taksikoerale metallist armsate jalgade peal söögi ja joogi kausikesed. Yey. Ju sis ikka tuleb taksikoer, kui juba toidunõusid kokku ostetakse. =)

Monza käis ka Steffy'ga reedel külas. Ja tõi pisi vinkule (taksikoerale) Steffy'le ostetud punase koerakäpa jälgedega ja pisikese rätikuga kaelarihma, mis Steffy'le kaela ei läinud. aww. nii armas. Steffy muidugi huvitus rohkem taksikoerale ostetud mänguasjadest, mis korvis olid. :P

midaiganes.

tegin vahvleid. ja sõin kõik üksi ära. sulle pidin ka tooma. aga kiusu pärast ei toonud. vot. oled õel. ma ei taha sind enam. pähh.

väikesed värdjad sõbrad.

esmaspäeval sõin tööjuures pontsikuid. ja pontsikulõhnaline paber jäi mulle taskusse. täna tööjuures telefoni taskust väljavõttes avastasin, et taskusse pontsiku lõhna juurde on kolinud väikesed värdjad vaarao sipelgad. afekti seisundis sahmisin end pükstest välja .. paber taskust välja .. telefonid sipelgatest puhtaks .. ja siis avastasin, et paberi sees on üks eriti suur ja ülbe mölakas punane sipelgas. vanamutt raisk. no siis läks mõrvamiseks. küll läksid käiku liimipulgad, arvuti hiired, laualipud kui ka raamatud. enamuse sain maha lüüa. ülejäänud raputasin trepil maha .. ja kes peale seda veel paberil jõlkusid läksid krematooriumisse. ahju rsk. fakk.

ivo on ikka nii armas. esimene kes lihtsalt helistas ja soovis õnne koera sünni puhul. ihhii.

lõpuks ometi !!!!

Ilmar ütleb:
kle midagi pidi kodus olema

Ilmar ütleb:
aga ma ei tea mis seal on

Ilmar ütleb:
mustad vist pidid ikka olema

Ilmar ütleb:
eile

Ilmar ütleb:
1 isane ja 3 emast vist on

Ilmar ütleb:
nii mulle vähemalt räägiti

Ilmar ütleb:
aga kui õisukanti satud saad ju vaatama ka tulla

Ilmar ütleb:
natuke läheb aega kuni nad koera näo pähe võtavad



PÄEVA PARIM UUDIS!! Taksikoera kutsikad sündisid. Yehuu!! :P
saaks nüüd ka selle ainsa isase siis.. =)
2 kuu pärast on ta ehk kodus ka juba ;)

pisi-pisi Benjamin.

lähipäevadel siis oodata pisi Benjamini sündi. kas must või pruun?
mnjah. inno ikka loodab, et must ja lühikese karvaga =) mina aga tahaks pruuni (pikakarvaga tuleb Benjamin nagunii).
täna käisin poes ja ostsin järjekordse mänguasja taksikoerale. =) varsti ta siis tuleb. siis on lõppenud minu ootamine ja igatsus omale pisike sõber saada :P