The Lorien Legacies by Pittacus Lore

Esimesed 2 raamatut on läbi loetud. Teine neist lausa 4 tunniga. Mille siis näpistasin oma uneajast. kella 00.00 - 04.00 hommikul. :)

Iseenesest soovitan soojalt kõigile, kellele ulme meeldib. :)

Jään suurima huviga ootama järgmisi raamatuid sellest seeriast. Mulle meeldis väga.

Sisust:

The story is told by two memebers of the Garde: Number Four(John Smith), who is on the run with Sam, Six, and Bernie Kosar (aka Hadley, a Lorien Chimæra), and Number Seven (Marina), who's hiding at Santa Teresa, a convent in Spain. While John, Number Six and Sam try to stay ahead of the Mogadorians while searching for the other surviving Loric, Number Seven searches for news of John after his heroic battle at the school that came at the end of I Am Number Four.

boOk collection addition.

Aitähh sulle Merru, ilusa ja meelelahutava raamatu eest! "Mootorratturid tulevad kurvist, TILL PIKALT EES!!" :)

Lisaks realiseerisin ära kalli Ilmari sünnipäeva kingi - käisin šhoppamas Apollo raamatupoes. :)

Ostsin järgnevad raamatud:

Paul Hoffman'i "The Left Hand Of God"

Pittacus Lore "I am number Four" (1.raamat) ja selle järje "The Power of Six" (2.raamat).

Kõik kolm teost siis inglise keelsed. Loodan nende huvitavale sisule. :) Eks annan tagasisidet siis, kui mõni neist läbi loetud.

For forever I'll be here ..

Pole tükimal ajal blogisse midagi kirjutanud.

Pole aega, pole tahtmist, pole materjali, pole viitsimist - take your pick.

Viimase 2 nädala sündmustest. EJS kokkutulek. (Eesti Jahimeeste Kokkutulek Valmas ).

Üleeile käisime kinos Harry Potteri viimast osa vaatamas. 3D. Käis kah. Lootsin midagi muud. Mis see midagi muud on? Vot ei tea. Nüüd oleks vaja raamat ka hankida omale ja lugeda, mis seal tegelikult juhtus.

Just natuke aega tagasi vaatasin a Little Red Riding Hood'i. Hmm. Ka jama. Ei ütleks, et see midagi erilist oleks olnud. Kinno küll seda vaatama ei läheks.

Seoses selle Red Riding Hood'iga. Sealt jäi kõrvu üks äraütlemata hea lugu. - Keep the streets empty for me.

Blood and Chocolate

"Blood and Chocolate" Annette Curtis Klause'i raamatu põhjal valminud film.
Nüüd on see siis nähtud. Samamoodi mööda tehtud film. Raamat on ikkagi mitmeid kordi parem. Aga noh. Elu ongi ju selleks, et vinguda. :)

nipet-näpet sünnipäeva nädalast.

Benjamini müstiline punn.

Eile avastasin Benjaminil kaela alt kahtlase "kõõma" taolise kihiga kaetud punetava - veidi leemendava punni. kerges paanika hoos helistasin jällegi Helenile ja ka onu Ahtolt küsisin nõu. Ise arvasin esialgu, et tegemist on (pügaraigiga) kassi-koera haigusega, kus punetavate laikudega kaetud alad ajavad karva maha ja sügelevad.

Et Helen veidi aimu saaks, panen ka mõne pildi juurde..
Täna ma kahjuks looma arstile ei jõudnud, kuna mul endal läks haiglas kauem aega.





Sisekliinikumi seiklused osa II.

Täna Sisekliinikus oli miski vanem õde Anne. Anne oli ligi 70le. Ja veidi hajameelne ja omapärane. Kuna mu enda arst oli puhkusel, siis tegelesid kõik teised minuga. Osakonna juhataja näitas mind jällegi üliõpilastele. Rääkis rituximabist ja sellega kaasnevatest ohtudest.
Kell 9 alustati toimingutega. Kell 16.00 lõpetati. Seekord kõrvalmõjusid ei kaasnenud, kuid käsi rikuti ära kanüülidega. Õde Anne arvas, et tema ei pea nägema veresoont, vaid tunnetama seda. :/ Niisiis 3 korda sorkis ja 4-5 korraga ja edasi tagasi lükkamisega (paar korda lükati veresoone seinast ka nõel läbi) sai ka asi paika. Nüüd on käsi sinine, nagu oleks narkar.
Kuu ajapärast pean end näitama minema. Igakuiselt kontrolliks vereproove tegema ja südame-ultraheli uuringu.

Sünnipäev.

Eile oli mul sünnipäev. 24 siis. Mõned sõbrad käisid ka külas. Piku, Inz, Allan, Sillu ja Kiisu, Raido ja Janar. Hea meel oli. Tunne oli ka hea. Sünnipäevale eelneval päeval käis ka Pille. Pille ja Gunnar tegid kallid kingitused. Tupperware kalli õhukindla suure kausi ja Tupperware Profi noa. Roostevabast terasest ja väga kerge. Hea käsitleda. Kallid asjad. Nuga ise maksab juba miski 1400 krooni. Ja kauss on ka 500 ligi. Pluss pikk pikk pikk soe sall. Ja shokolaadi - Marabou-Daimi shokolaad. :) Mulle meeldib sünnipäev. Aga mitte vanemaks saada :P
Allani, Miki, onu Ahto ja tädi Merru kingi sain ma varem kätte - 2 kallist ja head ortopeedilist patja. Umbes nagu Dormeo orthopedic. Väga head asjad. Memm kinkis Geisha shokolaadi. Sillu kinkis ägeda lille. "Sul lapsepõlv läbi ja vaja tekitada sinus tunne, et on vaja ka millegi eest kohusetundlikult hoolt kanda.."

Daisy ja Ivo kinkisid ägeda raamatu - Stephenie Meyer - "The Host". Kohe kavatsen lugema hakata. Lisaks raamatule viimasepeal kaart ja kõrvarõngad ja sulgedest kaunistus.. Justkui unenäo püüdja.. :D

Suur suur aitähh Daisy!!!! Sa tead, mis tüdruku südame rõõmsaks teeb!!

Lisaks lugesin läbi ka Daisy antud raamatu "Blood and Chocolate" by Annette Curtis Klause.
Raamatu sisu on järgmine:
Vivian on teismeline libahunt. Kui taevas on täiskuu, tunneb ta metsa kutset, et joosta vabana, käppade all vaid pehme metsa pind..
Aga kui ta kolib uude linna, tutvub ta poisiga. Inimesega . Tema perekond ei kiida seda heaks, kuid ta on üle käppade sees.. Sealt saavad alguse huvitavad ja üleloomulikud seiklused..



Vaatasin, et 2007 on välja tulnud ka film: "Blood and Chocolate". Tõmban seda ja tahaks näha, kui palju on see raamatuga seoses. :)

"Kuidas elada koos närvilise koeraga"

Eile õhtul lugesin raamatut: "Kuidas elada koos närvilise koeraga", mille autoriks on Stephen Baker.

Raamat kingiti Benjaminile kutsikakooli lõpu puhul.

Raamat oli väga huvitav ja naera sai korralikult.

Kirjutaksin siinkohal raamatust ühe väga meeldiva lõigu. Lõik peaks kirjeldama koera rasket elu, mis tihtipeale muudab ta närviliseks.

Mida peab keskmine koer tüütpilise päeva jooksul taluma:

7.30-7.55 Mõtleb, et võiks üles tõusta.
7.55-8.00 Kargab voodist välja ja sooritab venitusharjutusi. Läheb kööki vaatama, mis toitu pakutakse.
8.00-10.00 Naaseb magamistuppa, et jätkata und täis kõhuga.
10.00-11.30 Läheb akna juurde, et kontrollida, milline liiklus õues on.
11.30-12.00 Lõunauinak magamistoas.
12.00-12.45 Siirdub elutoa diivanile, et kasutada ära sealset päikeseloiku.
12.45-13.30 Lükatakse diivanilt maha. Naaseb privaatsuse otsinguol magamistuppa.
13.30-15.00 Palutud magamistoast lahkuda ja aetud uuesti diivanilt maha, leiab koer lohutust elutoa raamaturiiuli teises vahes. Pikk uinak.
15.00-15.10 Tervitab koolist koju tulevaid lapsi. Hüppab üles-alla, liputab saba, limpsib nägusid, teeseldes, et on neid nähes rõõmus.
15.10-15.51 Uurib köögis oma kaussi ja nuusutab sööki. Krimpsutab nägu.
15.51-16.15 Ühineb lõunalauas istujatega.
16.15-17.30 Lõunauinak.
17.30-18.30 Väljub kodunt, et külastada naabermaja. Läheb seal elava koeraga vaidlema.
18.30-19.00 Väsinud ja räsitud, kasukas kaetud kuivanud vere ja pori seguga, ilmub koer koju.
19.00-19.30 Krabatakse sülle ja pistetakse pikema jututa vanni ligunema, vigastustele lisatakse solvanguid.
19.30-19.35 Kuivatatakse vannilinaga, kuid pääseb enne katsumuste lõppu põgenema.
19.35.20.00 Lahkub kodunt, külastab jälle naabri koera, et vaidlus lahendada. Seekord jääb võitjaks tema.
20.00-20.30 Ilmub teovalmilt kööki, et aidata õhtusöögi tegemisel.
20.30-21.15 Ühineb söögilauas perega. Taandub elutuppa telekat vaatama. Jääb igava saate ajal tukkuma.
21.15-21.16 Teeb mõlemad silmad lahti ja läheb ära magamistuppa.
21.16-21.20 Ajab voodi sassi.
21.20 Jääb magama, väsinud nagu koer. Homme ootab ees järjekordne päev koeraelust.






koerapoos.

üks päev.

eile sain kella 2 ajal öösel alles magama. lugesin juba 4ndat korda Breaking Dawni. head raamatud.
inno helistas hommikul ja arvas, et äkki ta ei tule täna tagasi.. et äkki läheks mina metsa.. ma ei taga väga minna..
suvel jaa, miks mitte minna sinna vaid 3kesi.. praegu aga tahaksin oma kullakeste kaisus öösel oma voodis oma teki all tududa..

Igatsen oma Innot.

käisin enne poes. mingi tüüp tsikkliga paugutas niimoodi parklast oma kohapealt minema, et mul vedas, et passati külg terveks jäi.. hea et sisse ei sõitnud.. krdi ahv rsk.

still addicted to twilight.

Viimase nädala olen ma usin olnud. Eile ja täna oli koolitus. Kommunikatsiooni ja meedia koolitus.
Esimest korda elus andsin ootamatult teleintervjuud. Improvisatsioon oli kõva. Intervjuud andes arvasin küll, et kukun läbi täiega, aga pärast vaadates ja end ise kriitilise pilguga hinnates, ei pidanudki ma pead häbis laua alla peitma. Üsna asjalik tuli.
Koolitajad muidugi kiitsid mu arvamusele kindlaks jäämist ja kriisi olukorras käitumist väga tubliks.
Peipsi "Põhjaranniku" ajakirjanik oli väga postiivne ja kindel, et tulevikus hakkab ta mind tihti teles nägema, kui kalanduspiirkonnad rohkem reklaami saama hakkavad.

Peale pikki koolituspäevi tegi ema mulle kena üllatuse - viis mind solaariumisse.. Eks ma tean jah, et see ei ole mu tätokatele hea, kuid siiski tahaks olla natuke jumekam kui talvine luik.

Loen parasjagu raamatut - "Koerakuulaja". Väga hea. Soovitan soojalt. Eks näis, kas saan ka oma taksikoera kasvatamisega hakkama. Paras präänik ta juba on.

Igatahes, enne solaariumisse minekut, kahmasin emal käe-alt kinni ja vedasin ta raamatupoodi.. Enne poodi sisse astumist mainisin, et suvel oli selle raamatupoe ees üks imekena sõbralik kuldne retriiver.. Ja ennäe - poe ukse lahti tehes astus retriiver mulle rõõmsalt saba liputades vastu. Väga tervitatav on, et tänapäeval keeg ka koos oma lemmikloomaga koos tööl käib. Hea teada, et ma ainus ei ole. :)

Nüüd oleme Inno ja B.B'ga Elvas. Toas on kerge ekstreemsus. +7,5 kraadi. CHILL. :) Ma ei ole siiani suutnud riideid seljast vähemaks võtta. Tuled on küll igale poole alla tehtud, kuid ega sest soojem ei hakka.

Külmkapis käis juba oma elu. Kartulile olid jalad alla kasvanud. Kaste oli liiki muutnud. Suitsukana jalale olid kena kiht peale tekkinud.. Aga sipelgad on ülemise naabri juurde kolinud. :) Igas asjas tuleb üritada miskit positiivset näha. Nii Kristiina vähemalt viimasel ajal muudkui räägib. Ega ei tee ju paha, kui üritan.

Jaanika saatis mulle eile õhtul kirja, mis meele väga rõõmsaks tegi. Lennupiletid Inglismaale on broneeritud ja välja ostetud. Et siis 18.-22.05 Inglismaale minek. :) Nüüd on midagi, mida oodata. Lennuhirm on muidugi juba praegu sees.

taksikoer.

Millega siis köidab inimesi see pisike jahikoer? Võibolla välimusega? Kuid olgem ausad: välimus on koomiline. Vahetevahel nimetatakse neid “koer-viineriteks” ja “suitsutorudeks”.
Need kes tunnevad seda tõugu, teavad, et selline kehaehitus on parim urutööks. Tõu arendajatele ei tundu taks kunagi karikatuurne.
Taksil on hästiarenenud tugev luustik, jämedad käpad, lai rinnakukorv tagamaks normaalset südame ja kopsude tööd. Kui koer asub urus, kus on vähe hapniku peab ta haukuma kogu töö kestel. Tuletame meelde, et taks on väikseim jahikoer. Ja kust siis veel ammutada jõudu ja vastupidavust, kui võimsast luustikust, mis on kaetud atleetliku lihastikuga?
Paljud on oma südame andnud taksile tema ebatavalise tarkuse ja täiesti erilise, mitte kellelegi sarnaneva ja mitte just lihtsa iseloomu tõttu. Need väikesed koerad on endas ühendanud “jää ja tule” vastandlikud omadused. Ustavus, truudus ja iseseisvus, kavalus ja avameelsus, siirus, mängulisus, vajadus olla kontaktis, armastus peremehe vastu ja sõltumatus, hea dresseeritavus ja käskluste vajalikkuse külmavereline hindamine (taks püüab käsku täita ainult veendudes selle loogilisuses), pehmus, plastilisus ja vankumatu visadus eesmärgi saavutamisel. Tahtmine pakkuda peremehele täielikku õnne ja samaaegselt “süües tema närve”, õrnus ja mehisus, püüdlus soojuse ja mugavuse poole kodus ja täielik eneseandmine töös. Koer, kes on isiksus ja pakub enamat kui mõtlematu allumine.
Taks on vähenõudlik pidamistingimuste suhtes. Ta tunneb end ühtviisi hästi nii linnakorteris kui maamajas, on ustavaks sõbraks üksikule inimesele ja lemmikuks mitmeliikmelisele perele. Taks on sõbralik lastega. Kui taksikutsika kasvatamisel tuleb tingimata meeles pidada nende koerte tõsist iseloomu. Liialt vaba taks ei viida aega teile “pähe istumisega” ja kasutab ära teie nõrkusi: lunida maitsvaid palakesi, magada lubamatus kohas, närida, mis ette juhtub, mitte kuulata peremeest ja üleüldse teha , mis pähe tuleb. Hea õppimis- ja mõtlemisvõime lubab teda hakata selgrootu inimese peremeheks. Aga lubamatu on teine äärmus. Need koerad ei talu karmi kohtlemist, veel hullem peksmist. Löövat kätt ei unusta ta kunagi ja soovitud resultaati te ikkagi ei saavuta: koer vastab kas agressiivsusega või muutub “kurdiks”, Ise seejuures väga kannatades.
Taksi tuleks kasvatada hellalt kuid kindlalt. Taksile on väga tähtis kontakt inimesega. Ta püüdleb ise selle poole. Eriline teineteisemõistmine leiab aset siis, kui inimene austab tõu spetsiifikat, tema intellektuaalseid omadusi. Taks armastab väga igasuguseid ettevõtmisi koos inimesega- tavalisest hullamisest kuni raske õppuseni, kui koerale antakse võimalus lahendada peremehe poolt antud ülesanne. Tõule on omane iseõppimine. Taksi teadmishimu ei tunne piire, koer tahab kõiges veenduda ise, ühesõnaga kõigesse oma nina toppida. Eriti kui kutsikas kasvab ja temas ärkab jahiinstinkt, mis päritud esivanematelt. Inimene, kes avab taksile huvitava loodusmaailma, osates piisavalt jagada nõudlikkust ja hellust, leiab temas tõelise sõbra, kellega suhtlemine pakub suurt rõõmu. Taksi lõi jaht. Lõi ja kinnistas temas võimsa jahiinstinkti, baseerudes tema närvisüsteemi omadustele, väga tasakaalukas ja plastiline, võimaldades momentaalselt orienteeruda olukorras. Iseloomult on taks sangviinik, talle ei ole omane närvilisus ega flegmaatilisus. Ta on kainelt mõtlev olend. Seda nii igapäevases elus kui jahil olles. Taks töötab ennekõike peaga, valides ründamiseks kõige sobivamad positsioonid ja momendid. Hääl on taksil tugev, kestev- sellega annab ta märku enda liikumisest maa all ja näitab ära koha, kus asub metsloom. Lisage siia hasart, vaprus, väsimatus ja kiirus, otsustavus ja järjekindlus. Väike aga tubli. Kindel, et taks vaimustab teid suurepärase psühholoogina kodus, jahil, jalutades, näitusel. Samuti avardab ta maailmavaadet, näiteks kummutab ta arvamuse, et teie aed on koerakindel või nii väike koer ei saa kapi otsast või laualt midagi kätte.
Taks on tark ja pakub alati rohkemat kui oskate oodata, muutudes pereliikmeks, kellest tuntakse uhkust ja kellest räägitakse lugusid aastakümneid. Kes kord võtab taksi , jääb sellele tõule truuks.
Koer nr3/1999. Autor Rika Mölder