Hingedepäev.

Täna on hingedepäev!

...Sel ööl sa kuuled tulijate sammu
ja märkad puude varjus ootajaid.
Taas kordub see mis ununenud ammu,
... näed silmi teelt su poole vaatavaid.

Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks,
sel ööl ei seata riivi koduust.
Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks,
sel ööl käib ringi palju igatsust......

/Uno Sikemäe/

Täna süütasin küünla. Mõtlen Teile kallid kadunud hinged.

Fimbo. Roki. Tädi Helju. Reelika. Janno. Sass.

Aivar. Heigo. Ja teised kallid esivanemad ja keda siinkohal ei nimetanud.

Keep on Smiling.

Benjamin ja Fimbo naeratavad ka nii. :)

Fimbo.

Homme on Fimbo surmast saamas mööda juba aasta. :(
Küll aeg lendab kiiresti. Olen viimastel päevadel selle peale üksjagu mõelnud..

Tunnen, justkui oleksin ta reetnud sellega, et ma ei ole igapäev tema peale mõelnud.. Kardan, nagu unustaksin osakese temast iga päev.. Ja see teeb hirmu. Ei taha, et ta minus pettuks.. Ei taha teda unustada.

Vaatasin Taksiklubis Fimbo mälestuseks tehtud teemat - http://www.taksiklubi.ee/foorum/viewtopic.php?f=28&t=3581

Ei kuule enam mu sõnu,
ei vaata läbi mu silmade.
Kadund on päevade võlu,
ööd all teiste ilmade..

Ääres halli lõputu mere
seisame vastaskallastel.
Sosistan vaikselt "Tere"
jäätunud õhu hallasse..

Luiteile ehitan hütikse,
väikese kiivas onni.
Küünla asetan aknale
aasta pimedal tunnil..

Homme tahan koju tulla Sinu juurde.. Süütada sulle küünlaid.. Meenutada Sind ja Sinuga koos olnud ilusaid hetki..

Tea, et oled jätkuvalt mu südames ja mõtteis ja et varsti on tulemas Sinu peale mõeldes midagi erilist.. :)

Ronan Keating - I'll hope you dance

Nägin täna Fimbot unes. :(
Igatsen. Nii väga igatsen.
Oh, oleksid sa ainult siin.. kasvõi hetkeks..

Vikerkaaresild.

Räägitakse, et kusagil taevas on üks paik, mida hüütakse Vikerkaaresillaks.

Kui armastatud lemmikloom sureb, läheb ta Vikerkaaresillale.
Seal on mäed ja orud ning rohelised aasad, kus nad kõik saavad üksteisega mängida. Seal on küllaldaselt toitu ja vett, et meie sõbrakesed tunneks end mugavalt, ning päikesepaistet, mis neid soojalt paitab.
Seal saavad vanad ja väetid jälle noorteks ja elujõulisteks; vigastatute haavad paranevad ning neist saavad taas terved ja tugevad. Just sellised nagu me neid mäletame möödunud aegadest.
Meie sõbrakesed on rõõmsad ja rahulolevad, kuid siiski on midagi, mis jääb puudu täielikust õnnest - igaüks neist igatseb taga kedagi väga erilist nende jaoks,
kedagi, kes jäi neist maha, kui nad pidid lahkuma.
Nii nad seal mängivad ja jooksevad kõik koos, kuni saabub päev, mil üks sõbrake peatub ootamatult ja heidab pilgu kaugusesse. Tema silmakesed löövad särama. Tema keha lausa väriseb ärevusest. Äkitsi lahkub ta teistest, joostes, lausa lennates üle rohelise aasa, käpakesed kannavad teda üha kiiremini kaugemale...
Sind on märgatud!
Ja kui Sina ning Su sõbrake lõpuks kohtute taas, embate teineteist rõõmsalt ja kaua, et enam ealeski teineteisest mitte lahkuda. Need rõõmsad märjad musid
ujutavad üle Su näo, Su käed paitavad jälle hellalt oma armastatud lemmiku pead ning Sa vaatad taas oma sõbrakese ustavaisse silmadesse; ta lahkus küll ammu Su elust, kuid ei iial Su südamest.

Ja siis lähete te koos üle Vikerkaaresilla...

/Autor teadmata/

Ütlesin sulle Fimbsu, kui lahkusid minust, et varsti näeme.. Oota mind. Küll jõuan ka mina ükskord sinna, kus ootamas oled sina..

Täna olen maal. Issu juures. Homme hommikul on start Hispaania poole. 6 päeva Hispaanias. Asjad on enam vähem pakitud - vaja veel viimased asjad kohvrisse visata ja see kinni käristada.. :)

Täna vaja veel passat korda teha.. Puhastada ja poleerida :P Et omme säraks kõik ikka. :)

Inno on täna metsas. Sandra metsaonnis. Koos Benjaminiga.
Täna olen üksi. Miski pärast on viimase 2-3 nädalat olnud tunne, et olen üksik.. Miski on nagu puudu.. Vist aiman ka mis..

Veider tunne on sees.. Hirmus igatsus. Sain eelmisel nädalal kätte ka Urmas Alendri plaadid. Nüüd pikemat aega kuulan suitsiidi-meelset muusikat jälle. Miski neis lauludes tuletab mulle meelde mu enda elu ja kõike seda, mida olen kaotanud..
*Hüvasti kollane koer - läbi aegade Alendri üks parimaid laule. Sellega seoses tuleb Fimbo, Rocky ja Tommy meelde. OH, kuidas ma neid igatsen.. :(

Ostsin täna küünlaid kotitäie.. Nüüd kui õues on pime, peakski minema ja need süütama.. Natuke hingerahu. Keda ma ikka petan.. ei tule mul sellest mingit hingerahu.. Pigem tuletab meelde just seda, kui väga ma neid igatsen ja nendest puudust tunnen.. :(

Ivo ja Sillu on ka maal. Jagelesid siin enne. Kütt tahtis peole minna :P Ja siis üritas siin Sillule valetada, et temal on kõik juba korraldatud. :)
Nii äge oli vaadata.
Miks meil Innoga selliseid vestlusi ei ole? :( Sest tema kujutab ette, et tema on vanainimene, ega taha kusagile minna. Ma üldjuhul ei käi ka kusagil, aga temaga koos ikka tahaks vahel minna. Pole aastaid enam teatris käinud.. :( Saaks end vahelduseks kenasti riidesse panna ja kusagile kenasse kohta minna.. Ei peagi ju tingimata sööma minema kusagile kallisse restosse.. piisab ju ka kui kord aastas teatris käia midagi head vaatamas..

Kui selle peale mõtlema hakata, siis ei olegi mind keegi kunagi teatrisse viinud.. :( palju on tegelikult asju, mida ma teinud ei ole.. Või kui õigemini sõnastada, siis mida mulle tehtud/pakutud teha ei ole.. Teatris käia, lihtsalt kahekesi kinno minna, reisile kusagile - SPA või kus iganes romantilisse kohta..
OEEEH. Aga ega see hädaldamine ju ka midagi ei muuda. Millal enne see midagi muutnud on?

Jätkuvalt on tühjus hinges. Enne käisin Passatskiga sõitmas.. :P Sai hullatud veidi metsavahel.. Seal veel lumi maas, ja teed parajalt libedad.. Nii 60 ja käsipiduriga 90kraadisesse kurvi minna külg ees.. Päris värskendav :) Eriti kui kraav järjest kiiremini läheneb :P
"Vallatud kurvid"

Ah jaa, kuna järgmise kuu alguses jääb osa "planeeritud palgast" ootamatult alles ja nüüd on vanaema helde olnud.. siis otsustasin, et lähen tätokat tegema. Tagasitulles lähen ka Edmari juurest läbi.

hingedepäeva nukrad hetked..

Täna on hingedepäev. Tänasel päeval on päris mitu, kes on minu mõtteis.. Fimbo neist esikohal.
Igatsen teda meeletult. Mõtlen tema peale.
Ülehomme on mu sünnipäev. Esimene sünnipäev ilma Fimbota.

Tean, et õnn kuulub neile,
kes sinililledest heldivad ja
keda tähistaevas mõtlikuks teeb,
kes tahavad teada,
mis on mägede taga
ja asjade sees.
Kes nõrgemaid kaitsevad ja
tugevate vastu lähevad,
kes valgel ööl ei saa magada ja
kes vihmavee sees tahaks
paljajalu paterdada....

320.postitus

Olgu, mis on, aga võimalus Jõesuus tööl käia on ilus. Kõik on roheline ja linnud laulavad. Vaade järvele on tegelikult hingelummav. Mis sest et enamuse ajast nean seda kohta oma mõtetes või sõnades, kuid siiski. Päike paistab ja rohutirtsud röögivad. Tuul puhub ja laine loksub randa.

Ehh. Oleks Fimbo vaid siin. Päike paistab kullake. Ja mina igatsen sind iga päev üha enam.

mõeldes sulle.

Täna on 19.august.
Täna oleks minu pisike Fimbo saanud 10.aastaseks.. See on esimene sünnipäev ilma sinuta kullake. Igatsen sind väga. Mõtlen sulle.

Palju õnne sulle kullake!



Leidsin ühe loo, mis mulle sind meelde toob.. Nukrad sõnad, kuid siiski..

I won't let go.

täna oleme Benjaminiga jälle kodused.
kahekesi kodus. inno on tööl.

ommikul 8 ajal käisime õues asju ajamas. siis tulime tuppa tagasi ja magasime edasi. kella 11ni. :) siis jälle õue ja siis hommikusöök. kellele hambgurger, kellele keedetud seakeel :P
nüüd vaatame koos seda sassis tuba ja mõtleme, et peaks koristama. kes põrssapesas ikka elada tahab. eks me hakkame siis pisitasa peale. :D

vaatan Benjamini ja näen temas seda natukest, mis Fimbo oli. Muidugi ei anna seda üldse võrrelda, kuid miski mind Benjamini vaadates lohutab. Ta ei ole Fimbo, ta ei saa selleks kunagi. Kuid ta on olemas mu jaoks.
Eile viljandis käies, ütles Piret mulle "Need, kes surevad, neile on see kerge. Need kes temast maha jäävad, neile on see raske. Nad ei taha lasta lahti.."
Nii see ongi. I won't let go. Ever.

Eile vaatasin jälle netis tätokaid. Otsustasin, et tahan lasta teha omale midagi, mis meenutab mulle Fimbot alati. Ma ei ole seda õiget veel leidnud, aga isegi kui ma ei leia, siis lasen juurde teha pisikese kirja Fimbo nimega. Tema oli mu elu. Tema on osa mu elust alati.
Kodus öeldakse küll, et miks sa teed selliseid lollusi.. Rikud oma nahka.. Aga see on minu nahk ja minu elu. Ma ei kavatsegi ju paljalt 70 aastasena ringi käia - kui vihjatakse sellele, et kui vaa ja kortsus oled, milline see nahk siis välja näeb.. Pole teie asi. Ma ei eeldagi, et keegi mind mõistaks. Peaasi et seda ise suudan teha. Endast aru saada.



mulle meeldib see pilt. mõtlen selle tegemise peale. Sinna kusagile laseks pisikesena Fimbo nime kirjutada.. Siis on ta alati minuga.

tühjus hinges ei ole kusagile kadunud. jätkuvalt on sees kõik sassis ja katki. ei ole huvi millegi vastu.. loen jälle Twilighti seeriat ja scifi'd. ainus mis mu mõtted eemal hoiab raskest igapäeva elust..

õhtupoolikul oli suur tahtmine võtta tanklast kakao ja minna viaduktile vaatama linna tulesid.. aga üksinda ei ole see enam see, mis varem.. seepärast see ka täna vaid mõtteks jäigi.. ehk järgmine nädal lähen.. ja saadan ühe smsi.. olen neid ka varem saatnud, kuid ei ole saanud ma ühtki vastust.. miks see mind küll ei üllata.. eitea. vbolla olen ma juba harjunud, et ta nii teeb..

üle pika aja käisin Sillu juures.. istusin ja mõtlesin vaikselt omaette.. kuulasin Sillu juttu.. ta oli omale uue läppari ostnud.. ilus HP. jõime teed ja sõin õunu. head õunad.
olen viimasel ajal (peale seda, kui Fimbo ära läks..) õppinud teatud pisiasju hindama.. ei oskagi kõike välja tuua.. aga jahm.
igatsen teda väga. igal õhtul jätkuvalt põletan küünalt.. ootan.. ma ei tea ise ka mida..

nädalavahetus on uksepeal. ei taha maale minna. teda ei ole ju seal enam.. tühi tunne on.

eile.

eile oli ema ja ivo sünnipäev. õhtus oli miskit meeldejäävat. kaks südantsoojendavat kallistust - Toblerone shokolaad ja musi põsele. kõik see selleks, et ma ei oleks nukker Fimbo pärast. kui sa vaid teaksid kui oluline see oli mu jaoks. nii hea oli tunda, et mind ei ole päris üksinda jäetud. oeeh.

täna tundus, et kuulsin õues su häält.. paranoia tuleb peale.. nii suur igatsus on. süütasin täna järjekordse küünla su jaoks. eilne öö oli raske. esimene öö kodus, kui sind kaisus ei olnud.. katki olen. igatsen sind. palun tule tagasi mu juurde. anna mulle andeks.

igal õhtul olen süütanud küünla su jaoks. igatsen sind järjest rohkem. kodu ei ole enam see mis ta oli.. ilma sinuta on siin tühi..

üksinda.

tunnen end nii üksikuna. miski ei suuda parandada ega täita seda auku, mis jäi sinust mu südamesse. kõik püüavad lohutada, kuid sõnad ei aita. sina oled see, kes peaks siin olema. minu kõrval. sina oled alati osanud valu ära võtta. parandada minu haavu. nii neid mis on hinges, kui ka teisi.. kus oled sa nüüd mu pisike? millele mõtled? mida teed? kas valvad mu üle ja ootad mind?



Eile öösel nutsin end magama.
Fimbo piilupart mu kaisus.. Mõtlesin talle..

Nüüd koduõu on tühi.. Ei ole enam teda mu voodi jalutsis magamas..
Ka mu autoistmele ta enam ei hüppa..
Kellele hüüan nüüd kaasa-kaasa Nimbsu?
Kellele viin sünnipäevaks maiustust?
Kes sööb koos minuga nüüd kevadlille küpsiseid ja juustusaia pasteediga?



tunnen, et miski ei suuda mind lohutada. igatsen teda nii väga. mõtlen sellele,kas tema igatseb, armastab ja ootab mind samamoodi, nagu mina teda? kas ta annab mulle andeks, et pidin nii tegema? kas ta mõistab mu valu ja tehtud vigu?


oota mind kullake. küll me veel kohtume. luban sulle. igatsen sind. oled kallis. anna mulle andeks.

Fimbo.

19.08.1999 - 03.08.2009
FIMBO.

Ei ole lihtsalt sõnu. Olen katki. Olen poolik. Tükike hingest on kadunud. Suur tükike. Viimast korda täna hommikul sain teda kallistada.. Teda süles hoida.. Talle öelda, kui väga ma armastan teda.. Kui kahju mul on.. Kuidas teeksin küll kõik, et ta oleks jälle minu juures kasvõi mõne hetke.. Sosistada talle kõrva, et ta ootaks mind.

Nutan krokodilli pisaraid. Igatsen teda väga. Annaksin kõik tema eest.. Ka oma elu. Kui ta vaid tuleks mu juurde tagasi..

Panin talle kaela oma keti.. ripatsiga, millel on mu nimi.. Mälestuseks lõikasin väikese pehme shokolaadi lõhnalise salgukese tema lokkis kõrva karvade hulgast..

Tema on see, kes jääb mu südamesse alatiseks. Minu Fimbo. kullake-kullake. Igatsen sind väga. Anna mulle andeks.

minu väike Fimbo.

ajad ei ole muutunud. vaid raskemaks läheb. nii minu kui Fimbo jaoks.
õhtud, ööd ja hommikud mööduvad Fimbo seltsis. piin on teda sellisena näha. nii õhtuti kui hommikuti teen talle valuvaigisti süste. ta ei pilguta isegi silma enam selle peale.. :( ootame koos - üksteise kaisus nuttes, millal hakkab rohi mõjuma..
iga väiksemgi liigutus valmistab talle valu.
täna hommikul käisime koos pissil. ilma abita on tal päris raske. nii palju kui saan, niipalju hoian teda süles. niiviisi on ta mul südamele lähemal.
minu pisike. kullake-kullake, nagu ma talle ütlen. selle sõna peale teeb ta mulle musi. :)
3 päeva tagasi käisime saunas. pesin teda oma shampooniga - shokolaadi shampoon. nüüd mu Fimbo lõhnab nagu shokolaad. käisime ka lavapeal kahekesi. varem käisime tihedamini koos saunas - 2 korda kuus kindlasti. talle meeldib. ja siis pärast tuppa minnes tuuakse tagant toast ema kapi pealt föön. antakse märku, et tegid mu märjaks, nüüd kammi mind ka kuivaks :)
üritan ennast tulevase jaoks valmis panna, aga iga päevaga läheb see veel raskemaks. kuidas küll siis tema ennast tundma peaks? oskaks ta vaid öelda mulle, kuidas ma saaksin teda aidata.. tema valu ära võtta, et ta vaid minu juurde veel natukeseks jääks.. :(
ta ei ole isegi vari sellest, mis ta oli varem. silmad on hallid. neis ei ole enam ammu seda sära, mis oli siis, kui ta oli terve. :(
juuli alguses, kui arstil käisime, siis koju tulles.. ja valuhoogude vahepeal oli ta teiste peale tige. tige kogu maailma peale.. nüüd on see kõik möödas.. nüüd otsib ta lähedust ja tähelepanu.. magab kasvõi murupeal su jalgade juures.. vaid et olla sinu lähedal..
oeeh.



Martin ütles mulle - mälestused ju jäävad. kindlasti see on nii, andke andeks, kuid kahjuks hetkel mulle nii ei tundu ja sellest ei piisa. tahan rohkemat. tahan et ta jääks veel minu juurde.

mul on veel olemas ka Inno ja Benjamin, kes üritavad leevendada mu kurbust. siiski, nad ei ole Fimbo. :(

alati peab keegi kusagil olema, kes ajab kopsu üle maksa.
Taksiklubi foorumis viimasel ajal üks kasutajatest ärritab mind. Täna oli teema, kus üks uus kasutajatest kirjutas, et ta koeral on peas punn, ja diskuteeris teemal, kas on sääsk või puuk ja kas peaks konsulteerima arstiga.. vastasin teemas, et ei ole ikka iga asja peale vaja joosta.. siis see asjapulk, kes mind seal närvi ajab, vastas, et miks mina siis fimboga arstile jooksen kohe? tra!! no kuulge! on ikka vahe küll, kas joosta koeraga arstile tühise muhu pärast.. või minna arstile siis, kui su parim sõber on su jalge ees kägaras maas.. oigamas valudes.. ja kõik mida sa tema heaks teha üritad, on justkui kasutu..

kurjaks teeb see, et ma ei saa tema heaks midagi teha. ma ei saa teha asju paremaks. ma annaks kogu maailma tema eest. ma ei saa võtta tema valu ära. ma ei saa haigust ära ajada. nutan, kui ta on mu kaisus. üritan saada tema tähelepanu. näidata talle, et minu armastus tema vastu on piiritu. palun tema andestust selle pärast, mida kavatsen teha. :(
Fimbo, tea, et armastan sind tingimusteta. kõik mida teen, on sinu heaks. ma ei taha, et sul oleks valus. lubasin, et ma ei lase asjal nii kaugele minna.

rasked ajad.

viimastel päevadel pole hingerahu. Fimboga ei lähe kaasjad paremuse poole. ilma valuvaigistiteta enam üldse ei saa. nüüd ei piisa ka sellest enam, kui päevas ühe doosi annan. kas on vaja kahte või isegi kolme. õhtul ja hommikul on kindlasti vaja anda.
olen ta viimasel ajal öösiti enda juurde võtnud, sest siis tean, et ta on rahulikult paigal ja vähemalt üritab natukenegi magada. kui ta on üksinda all korrusel, siis kõnnib ta ringi ja otsib kohta.
eile saatsin emale sõnumi. raske on küll, kuid tuleb teha seda, mis on Fimbo jaoks parim, mitte minu jaoks. lubasin endale, Fimbole ja emale, et kui vaja, siis lasen tal parematele jahimaadele minna.. lasen ta magama panna. peaasi on ikkagi see, et tal ei oleks valus, et ta ei peaks piinlema.
kõik need pea 10 aastat on ta mu jaoks olemas olnud. on ta minuga kaklenud, minuga mänginud, minu kaisus olnud. ta on minu jaoks olemas olnud ja minu sõber olnud. nüüd on mul aeg olla tema jaoks olemas. teha nii, mis talle parem.
ootan, kui ema koju tuleb, ja siis vaatame edasi. ega ta kerge ei saa olema, kuid vähemalt tean nii mina, kui tema, et sõber on sul elu lõpuni olemas ja truu.