väike traktorist.

Eile töölt tulles ja Benjaminiga õue minnes tabas mind hämmastus. Ei ole ma veel õues näinud, et ta lume sees püherdaks..
Õige mõnuga tõmbas.. Ise veel nii õnnelik olles.. Ega ma keelanud ka..
Alles toas olles mõistsin, mis talle seal nii nalja oli teinud..

Tüüp haises ülepea kaela diisli järgi. Pool seniilne naaber ja ta loll Fordi romu tilgutavad diislit välja kusagilt paagist vist.. Pesin koera 2 korda, ikka haiseb nagu diislivargast traktorist.. =)

esimesed sõjahaavad.

Läksime Benjaminiga enne õue jalutama.
Maja kõrval on garaažid, ja garaažide juures oli meie majavaim Kuldar oma koera Tipa'ga. Me oleme enne ka mitmeid kordi Tipaga mänginud, aga täna siis oli veidi teisiti. Kuna majavaimul oli taskus viinerijupp, ja ta sealt 2 väikest tükki murdis - ühe Benjile ja teise Tipale, siis sellest läks sõda lahti.

Tipa sõi enda oma ära, ja läks eemale.. Ja siis kui Benji oma tüki kogemata maha pillas, ja seda lume seest otsima hakkas, siis läks Tipa talle kallale.. Kogu see kisklus võibolla kestis ~30 sekundit, aga no see ju piisav aeg, et õudus peale tuleks..
Jooksin koerte juurde ja üritasin neid lahutada, aga see krdi krants ei lasnud lahti. Üritasin Benjit sülle rabada, aga see jobu ei lasnud hammastega Benji kaelast lahti..
Lõpuks siis sain Tipa tagumistest jalgadest kinni, ja rabasin ta perset pidi õhku.. Tüüp lõrises ja jauras veel edasi muidugi..
Benjamin nuttis kõva häälega maas..
Andsin siis krantsi majavaimule sülle, ja läksin võtsin oma pisikese taksikoera sülle..
Minul pisarad silmas, Benjamin nuttis süles.. Majavaim ka shokis ja endast väljas, ja ainus kellel rõõmus irve näol - oli Tipa.
Raisk, oleks tõpra maha löönud. No milles Benjamin süüdi oli? Jobu krants raisk.

Vaatasin Benji kiiruga üle, kõik tundus esmapilgul terve, kuigi veidi räsitud olevat.. Läksime tuppa ära. Tuppa jõudes minul muidugi süda rinnus tagus ja pisarad olid silmas.. Benji aga õnneks oli terve.. Veid aja pärast avastasin, et mina olin kakluse käigus natsa kannatada saanud.. Käsi veidi puretud ja verine.. nahka nats maas ja hambajälgi täis..

Aga mis peamine, Benjamin on terve, ja rahulik. Endast ma muidugi ei räägi..

Rohkem ma igatahes teistel ei luba oma koerale õues miskit maiust anda..
Kuigi siiani koertekoolis see probleeme ei ole tekitanud.

takside rõõmud.

linna minnes käisime Kristjanil külas. Korter oli väga kena. Eriti ilus oli köögi lagi - paneel, nagu meilgi köögis, kuid suurde tuppa panen just sellise, nagu Krissul köögis oli. Üldse oli korter viimase peal - vanakool ja uus kokku pandud. Vanad palk seinad ja robustne tellis. Viimasepeal. Järgmine kord peaks fotokaga ka pilte tegema..

täna oli järjekordne koertekooli tund. täna olime esimest korda kliinikus sees. Benji vaadati ka füüsiliselt üle - kehaehitus oli kenasti korras, ja hambumus ilus. mida Katrin märkis, oli see, et Benjil on kõõm - võib olla stressist ja ka toidust. ütlesin, et Royal Canin meile ei sobinud. Järgmisena vaadati üle Hugo. Hugol samamoodi kõõm. Koolitaja küsis, et kas koerad on sugulased - vastasime rõõmsalt, et vennad.. selle peale siis arvas ta, et eks nad omavahel saavad ikka aru, et pere, kuna nii noored on.

Peale koertekooli läksime Kristjani juurde tagasi - tähendab tema üleval Seeri Enel - ema vana töökaaslane - on taks. Metsapiiga Princess. Koduse nimega Cherry. Ilusa pehme karvaga armas punane taks. Benjile väga meeldis ringi kapata ja vaipu akna alla seina äärde kokku kuhjata. Lubasime varsti jälle külla minna.
Nädala pärast ehk siis uuesti.. =)
Kui ma õigesti mäletan, siis ka Benajmini ema Brenda või siis uhke passi-nimega Gerta oli Metsapiiga.. :P

moosivarga toidueri.

täna siis olen kodus elvas. inno juures. igatsus on viimasel ajal vääga suur olnud.
otsustasin miskit kokanduse alaselt katsetada. onu ahto käest, kes meil on teada tuntud jahimees, sain paar metssea fileed, ning täna siis meil õhtusöögiks ahju metssealiha filee küüslaaugu-sinepi ja kartulitega.
näis kuidas välja kukub.. =)

armastus pidi ju kõhukaudu käima :P

väike tähtpäev.

üle pika aja tunnen ennast tööalaselt asjaliku ja targana. täna lõppes kahepäevane projektitöö korraldamise koolitus. asjalik. kasulik. seltsielu ja melu osas väga positiivne ja vaid puhast rõõmu tegev.

Peipsi piirkonna mehed - no elu on ikka seebikas. ja peojärgsed hommikud on "hülgehallid".. =)

väga hea tunde tekitab, ja kerge ego boost on see kaa muidugi, et kuna ma olen kogu seltskonnas ainus niiöelda noor vastassugupoole esindaja, siis tähelepanu sain ma piiramatult. küll kutsuti sauna ja peipsi meeste tuppa pidu panema .. :P

kahjuks on tulemas vaid 2 koolitust, ning mõte, et enam selle vahva seltskonnaga enam nii tihti kokku ei saa, teeb meele nukkraks.


Eilne tuletas meelde aasta tagusi sündmusi. Miski, mis siis pani mu südame kiiremini põksuma, paneb mind nüüd vaid nukkralt mõtteid mõlgutama.. Vaevalt et selles kunagi üldse midagi muutub.. Kahju.

Tgelt ei ole nagu väga shittagi muutunud.
Pühapäeval saab meil Innoga koos oldud juba aasta. :) kiiresti on see aeg läinud.. tahaks teda praegu kallistada ja öelda kui kallis ja oluline ta minu jaoks on.
meil on nüüd oma pisike pere. mina ja inno ja meie pisike taksikoerat pätt Benjamin.

emal-isal oli 17ndal pulmaaastapäev. 25 aastat abielus. hõbepulmad. uskumatu, et sellest juba nii palju aega möödas on. loodan, et ka mina jõuan ükskord nii kaugele.. loodetavasti koos Innoga :P

Politseiameti vastus.

Vot nii.
"SIINKOHAL SAAME AINULT SOOVITADA .."

haldjad ja "Paani labürint".

Eile vaatasin miskit Hispaanias tehtud haldja filmi. Üsna omapärane oli. Visuaalselt rabav „Paani labürint“ räägib muinasjuttudesse uskumisest.

Filmi tegevustik toimub 1944. aastal Hispaanias, sõjakoledustest räsitud maal, kus omad on pöördunud omade vastu – sõjavägi võitleb vastupanuliikumisega.

Just siia, võitluse keerisesse satub elava fantaasiaga tüdruk Ofelia, kelle ema on abiellunud Franco armee kapteniga.

Tundlik ja erksa kujutlusvõimega tüdruk leiab end uuest kodust, mida tema uus sadistlikust sõjardist “isa” juhib sama jõhkralt ja kalkuleerivalt kui oma militaarseid operatsioone.

Siis aga leiab Ofelia metsast muinasjutumaailma, kus kehtivad hoopis teistsugused seadused. Oma teises reaalsuses kohtab Ofelia paani, kes annab tüdrukule võimaluse näidata, et just tema on see, kelle usk on piisavalt tugev, et unustatud maailm päästa.

Just see film meenutas mulle kaua armastatud haldjaid. Ja tuletas meelde mõtte, et olen ise ka haldjas, kes on maapeale lõksu sattunud..

B.B. ja eksinud taks.

Hommikul Elva peal ringi sõites (poest tulles ja sinna minnes) jäi mulle silma üks kena must lühikarvaline isane taksikoer, kes sihitult ringi vantsis.

Paadunud taksikoera fännina peatasin ma auto, saatsin Inno autost välja koera kontrollima - kas on tal ehk kaelarihma küljes mõni ripats telefoni numbri või nimega..
Kaelarihm küll oli - ilus pruun nahast, aga mida ei olnud, oli kontaktandmetega ripats.

Kahju. Nii oleks tahtnud aidata seda pisikest neljajalgset sõpra. Loodan, et ta sai ikka kenasti oma koju.. Järgmine kord, kui ma järgneval päeval tööle ei pea minema, siis kindlasti aitan koera.. Ja võtan ta seniks enda juurde, kuniks peremehe üles leiame..

Halbu uudiseid ka - Benjil on allergia. Ei sobi meile Royal Canini krõbuskid. Kratsime oma olematuid kirpe ja kõõm on ka karvkattesse sisse hiilinud.

Võtsime täna siis taksikutsika krõbuskid eest ära ja ostsime poest miskeid Frisky'si omasid ajutiselt.. Et võimalusel lähen ostan prooviks Hills'i krõbuskeid.. Ühes kodus võiks ikka kvaliteet krõbuskeid söögikausis olla..

Huvitav oli see, et eile Elvas laadale minnes, üritas kratt ennast iga hinna eest kaasa pakkida. Antud juhul siis spordikotti. =) Minu väike rõõmurull.

esimesed jahirõõmud.

Täna käisime onu Ahtoga ja taksidega metsas jalutamas.
Kuna poolel teel sattusime peale ka ühele jooksus olevale jänesele, siis Blaky pani kohe minema.
Lagedalt põllult metsa äärde jõudes võeti ka lauluviis üles. AUUUUU-UUU-UHUUU.. Ja nii ta kadunud oligi järgnevaks 2 tunniks. Metsast ikka aeg-ajalt kostus kiledat kilkamist.

Siis panime Benjamini esimest korda jälge ajama. Päris tubli taksikutsikas meil Innoga.
Usin ja järjekindel. Paarsada meetrit kuni metsani oli kenasti jälje peal..
Siis arvasime, et tänaseks aitab ja tulime jälgepidi tagasi.

Pisar tuli silmanurka kevadisest päikesest ja meeliülendav oli vaadata oma pisikest taksikoera nii suure entusiasmiga jänese jälge võtmas.

Rääkisin onu Ahtoga, et suvel oleks paras aeg minna temaga urukatseid tegema. Kui soojemaks läheb ja ta tiba suurem on, siis tuleme Õissu kohalikke rebaseurge uudistama. Ja siis Rapla kanti Jahisarve kennelisse jahikoera urukatsetele.
Salajane unistus on mul ikka, et minu taksikoerast saab ükskord jahikoer.

Nüüd istume Merlyn-Mai voodipeal fliisiteki sees ja kilgates ajame jänese jälgi unes.

koertekooli kõige ülbem kutt.

Täna käisime esimest korda siis Viljandi Männimäe Loomakliiniku juures kutsikate beebikoolis.
Peale meie oli kohal veel 2 taksi, Alaska malamuut, bernhardiin, kuldne retriiver, paar krantsimat tüüpi ja üks kolli. Kokku umbes 10 kutsi.

Meie muidugi olime kõige pisemad ja kõige ülbemad. Emmel oli vaja ju silm peal hoida.
Koostöös teiste taksidega tehti ka tuul alla bernhardiinile ja malamuudile.

Aga ikkagi, esmasel nuuskimisel tehti ikka võimsat taksi häält ja lõksutati kiiresti oma nõelteravaid hambaid.
Emmet ju vaja teiste eest hoida. Ei lubatud kellelgi mind nuuskida, ega minul kedagi üleliia palju paitada - eriti siis malamuuti ja bernhardiini.

Väga huvitav oli vaadata oma pisikest kratti võõral pinnal võõraste koertega. Uhke, teadja, ülbik, samas tagasihoidlik. Uskumatu väärikuse ja väikese argusega taksikoer.

Kuu aega igal kolmapäeval ja reedel kell 18:oo oleme koertekoolis. Ja ehk hiljem läheme ka agility't tegema või vaatame edasi, mis saab.

Täna aga olime tublid. Nüüd Benji tudub suurest müramisest ja väsimusest.

minu väike tige taks.

Külm nina, kaenla alt ta leidis tee,
lohutuseks üle põse tõmbas niiske keel ..

Me toanurka Sokisööja on kolind ennast sisse
Ja Tolmurullilooja leidnud tee me elamisse ..

Ka isand Kannanäksija hommikuti valvab
Ja pisikene Õeluskott aegajalt jalga salvab ..

Üks lootusetu Unistaja kuule ululaulu laseb tulla
Ja anonüümne Jäljejätja tuppa kannab mulla ..

Ka harva vahel Nööbivaras riietest käib läbi
See rõõmus taksi-titekene ei tunne üldse häbi ..

tahan ja hädaldan.

naistepäev oli mõtetu.
ütlesin küll Innole, et ära kingi lilli, kuna need ei seisa rohkem kui 2 päeva, ega Rafaellot, kuna mulle ei meeldi see, ja ma ei söö kookost.
ja mis ma sain? RAFFAELLO. :S pettumus missugune. oleksin tahtnud selle asemel midagi, mis mulle alles jääb, ja mida saaksin ka hiljem vaadata ja meenutada .. mõni pehme armas mänguasi oleks ka väga armas ja see oleks meeldejääv. :(

ja üleüldse ei ole ma ka jõulukinki saanud. no krt. miks ?
sobiks ju ka mõni koera teemaline raamat või mõni armas pehme mänguasi.. või sõrmus oleks ka kena.. (suurus 21 vähemalt - JAH 21!! on suur küll jah. ja siis?) aga ei. kui tahad, siis osta ise. nagu jõulukink. tahtsin kella, tellisin ära ja maksin ise. tegin ise omale jõulukingi. tore ju. mida sa vingud. eksole.

kirjutasin enne politseisse kirja. uurisin koera kinnitamise kohta autos. ei tea enam mida/keda uskuda, kõik räägivad erinevat juttu. abe arvas, et nädala pärast peaks vastus käes olema. eks jään siis oootama.

ei viitsi rohkem hetkel kirjutada, kuigi on veel asju, mille kohta võiks oma vinguvat arvamust avaldada.. :S

nothing's changed

still addicted to twilight.

TWILIGHT.

Merru soovitas Twilighti. vaatasin. väga meeldis. plaanis nüüd ette võtta 2 eesti keelset ja 3 inglise keelset raamatut. ootused on igatahes kõrged. jään ootama filmi II osa.

mul läks meelest ära, mis ma siia kirjutama pidin ..

B.B. sünnipäev.

täna saab minu väike taksikoera kratt B.B. 3 kuuseks.

Käisime hommikul Viljandi Männimäe Loomakliinikus. Tegime ära 2.vaktsiini ja lõikasime küüsesid. Kaalu peale pandi meid ka - oleme oma 3 kuu sünnipäeval täpselt 4,5 kilo. :)
silmadega meil küll on hetkel pisike probleem, kuid selle tarbeks saime me ka rohtu. Loodame, et see paraneb kiiresti.

mulgi õelus.

ma ommikul juba hõiskasin, et mõnel on paradiisis pilved.
isegi kui ei ole, siis võiks nagu tulla. paras talle rsk. kahjurõõm see kõikse suurem. nagu mulk ikka, olen õel ja omakasupüüdlik. aga keda kotib. miks peaks siis ka mind? hääh. olen uhke, et olen õel mulk. vähemalt teist minusugust te ei kohta. kui kohtate, siis ma eitan kõike.

tahan õelutsen. tahan ei õelutse. mis teie asi on. palju ülbitsete, siis saadan gängi peale. ja lüüa oskan ma ka. muideks ma jooksen kiiremini kui sina. nii et ära ärple.

leidsin enda jaoks veidi ilusat luulet. TAKSI-LUULET:

by Contra "Saada mulle"

Saada mulle
seebimulle,
saada seebivahtu ka ..
ma ei tea
kui palju võib neid
ümbrikusse mahtuda ..

Ja kui mahub
liiga vähe,
saada mulle faksi teel ..
niiske suudlus,
mis mu nägu
silitab kui taksikeel ..