Täna käisime onu Ahtoga ja taksidega metsas jalutamas.
Kuna poolel teel sattusime peale ka ühele jooksus olevale jänesele, siis Blaky pani kohe minema.
Lagedalt põllult metsa äärde jõudes võeti ka lauluviis üles. AUUUUU-UUU-UHUUU.. Ja nii ta kadunud oligi järgnevaks 2 tunniks. Metsast ikka aeg-ajalt kostus kiledat kilkamist.
Siis panime Benjamini esimest korda jälge ajama. Päris tubli taksikutsikas meil Innoga.
Usin ja järjekindel. Paarsada meetrit kuni metsani oli kenasti jälje peal..
Siis arvasime, et tänaseks aitab ja tulime jälgepidi tagasi.
Pisar tuli silmanurka kevadisest päikesest ja meeliülendav oli vaadata oma pisikest taksikoera nii suure entusiasmiga jänese jälge võtmas.
Rääkisin onu Ahtoga, et suvel oleks paras aeg minna temaga urukatseid tegema. Kui soojemaks läheb ja ta tiba suurem on, siis tuleme Õissu kohalikke rebaseurge uudistama. Ja siis Rapla kanti Jahisarve kennelisse jahikoera urukatsetele.
Salajane unistus on mul ikka, et minu taksikoerast saab ükskord jahikoer.
Nüüd istume Merlyn-Mai voodipeal fliisiteki sees ja kilgates ajame jänese jälgi unes.
