Harry Potter and the Deathly Hallows: Part 1

Esimese osa alguses püüavad Harry, Ron ja Hermione lahendada Voldemorti surematuse saladuse, et leida viis ta hävitamiseks. Omapead, ilma oma professorite nõuanneteta ning Dumbledore’i kaitseta, peavad kolm sõpra lootma üksteise peale rohkem kui kunagi varem. Ent nende ümber liiguvad juba pimeduse jõud, mis ähvardavad neid lahku kiskuda.

Samal ajal on võlurite maailm muutunud ohtlikuks paigaks, sest kardetud sõda on alanud. Voldemorti surmaõgijad on haaranud enda kontrolli alla nii võlukunstide ministeeriumi kui ka Sigatüüka kooli, vahistades kõik, kes neile vastu hakkavad. Surmaõgijatel on üks eesmärk: tabada Harry Potter ja viia ta Voldemorti ette… elusalt. Harry ei ole enam aga poisike ja etab, et viimaseks võitluseks on ta valmistunud alates päevast, mil astus esmakordselt sisse Sigatüüka kooli.

vaatasin ära.

not so impressed.

oleks lootnud rohkemat või midagi muud.

taksikoera fännile.

Taksikoera soola ja pipra topsid. :)

Ilusingitus tõelisele fännile ..

http://cgi.ebay.com/HANDMADE-DACHSHUND-DOG-SP-SET-MINI-STATUE-ART-PORCELAIN-/360322670146?pt=LH_DefaultDomain_0&hash=item53e4e79e42

Ilus käsitsi tehtud portselan kujuke taksikoerast.

http://cgi.ebay.com/DOXIE-PIGGY-BANK-DACHSHUND-FIGURINE-HANDMADE-DOG-STATUE-/300496813300?pt=LH_DefaultDomain_0&hash=item45f7017cf4#ht_6400wt_1112

Step Up 3D

käisin eelmine nädal Monza ja Rakiga CC Plazas.

Vaatasime Step Up 3D'd. Ütleks, et mulle täitsa meeldis.

See oli siis minu esimene 3D filmielamus. Päris hea. Kuigi oleks võinud rohkem olla 3D hetki.

Igatahes, läheks veel teinekordki vaatama.

Võrratu oli vaadata, mida kõike suudab inimese keha teha.

Soovitan soojalt.

Merlyn-Mai.

oma pisikesele õele olen suuresti tänulik selle eest, et ta on mul olemas olnud hetkedel, mil isegi ei ole aru saanud, et teda vajan. :)

kui peaksin hakkama neid hetki üles lugema, ei teakski, kust peaksin alustama..

viimased nädalad on ta eriti aktiivne olnud. varasemate aastatega võrreldes saan nüüd aru, kui väga ma teda tegelikult igatsen.

ta toetab mind igal võimalikul viisil ja ei küsi selle eest midagi. selline peakski perekond olema. ja tema on ideaalne näide väikesest õest, keda väga armastan.

tahan talle siinkohal öelda aitähh kaamera eest.. ja kõik need teised asjad ka, millest elu koosneb.. :)

kukesupp ja pardi praad Merlyn! :P

nädalavahetus.

käisime taksikutsikaid vaatamas ja Illu sünnipäeval nädalavahetusel ..

pildid siin.

Ilmari sünnipäev 2010 & kutsikad

Holland, Amsterdam

Hollandis siis sellel korral edukalt tagasi. :)

16.-19.11.2010 olin Hollandis, Amsterdamist 30 minuti kaugusel asuvas Almere linnakeses FARNETi seminaril.

Sai kolatud Amsterdami tänavatel.. Läbi liueldud Punaste Laternate tänavalt..

kohtasin Amsterdami tänavatel ka surma..

ülejäänud pildid on üleval Picasa pildialbumis.

www.picasaweb.google.com/v2ike6de

lisan siinkohal mõned meeldejäävamad hetked Hollandi tripist.

Osa meie pisikesest Eesti seltskonnast ..

Kohaliku tuukri jalgratas..

Punaste Laternate tänava kõige staažikam jalgratas..

Puidust tulbid..

Bussirase.

Jäin bussis tõugeldes rasedaks,

ei tea kes on lootele isaks -

kas oli see noormees vasemalt

või lombakas papi kes kisas.

Arvan et äsjane rasedus

sai alguse vasakult küljelt,

kuid veidike tekitab masendust

see noormees kes meenutas hüljest.

Kui äkki hülgegeenid on rikkund

minu kauaoodatud poja

poleks ukse juurde ma tikkund,

oleks lukustand seemnetel koja.

Aga õnneks siiski on selge nüüd,

et hülgelõust polegi issi

ka vanamees kellel põrguhüüd -

hoopis taat kes kompostrisse pissis.

Anka 25.

eredamad hetked. meeldejäävaimad külalised. :)

taksikoera seiklused põdra ninaga.

Nädalavahetusel olime maal minu 25. sünnipäeva tähistamas.

Isa-Ivo-Allan-onu Ahto käisid ka jahil. Jahilt toodi igale poisile midagi kaasa.

Benjamin, kui kõige maiam, varastas omale Berry nina alt ära põdra nina. :) Sellest sai ka pisike fotosessioon tehtud. :) Küll oli ta õel, kui keegi koertest ligi tuli, et vaadata, mis temal seal on..

Lisan siinkohal mõned kenamad pildid.

500.post & happy f***** bday!

see on siis 500. postitus. noojah. see peaks vist midagi tähendama?

eniveis. vahepeal oli mul sünnipäev. :) sain 25. happy fu**ing birthday!

kõige selle kiire aja juures ja matustel käimise juures ei olnudki nagu võimalust sünnipäeva nautida. :( iseasi, kas oleks üldse tahtnudki.

aga rääkides kingitustest. :) sain kinkekaarte ja raha, mis peaks kuluma järgmiselt - Salomoni talvesaapad (olemas) ja ISC talvejope (peaks nädalapärast poodi saabuma).

kõige rõõmsamaks tegi meele sünnipäevaks saadud taksikaup. :) Monza tehtud kook ja Ivo-Daisy & co. poolt kingitud taksikoera savi vaagen. Sellest panen juurde ka kindlasti koju jõudes pildi. :)

Tort nägi välja selline:

hingedepäev. süütan küünla. mõtlen. meenutan. igatsen.

teda ei ole enam.

täna hommikul lahkus ta jäädavalt. :(

selline on siis tema viimne sünnipäeva kink mulle.

I'll remember you.

life & death.

elu ei ole õiglane. aeg, et elada ja juba tõesti aeg, et surra?

reede ja laupäeva saatsin osaliselt mööda haiglas. rääkides arstidega ja sealsete õdedega ning jäädes lootma imele.

raske on leppida faktiga, et ükskord tuleb aeg, kui kõik me peame siit ilmast lahkuma.

eile rääkisin ka vanaisale tõtt. teised küll arvasid, et oleks parem, kui ta ei tea, kuid nii ei ole õige. nähes vanaisa reaktsiooni raskele uudisele, tuli mul klomp kurku. see on alles algus.

kui üritada selle peale loogiliselt mõelda, siis mulle tundub, et olen faasis, kus eitan kõike ja mõtlen, et ime sünnib ja see ei olegi nii suur ime.

tean, et täna on juba 9.päev. ja meenutades arsti sõnu - kui tal oleks paremaks läinud, siis oleks seda juba näha olnud - üritan end ette valmistada halvimaks.. kuid seda on pea võimatu teha.

teda seal haiglavoodis nähes, tundub, et vaataksin justkui kedagi võõrast inimest. see ei ole tema moodi üldse.

minus tekitab süümekaid see, et plaanisin talle siin viimase 2-3 nädalavahetuse jooksul koos Benjaminiga külla minna.. ja iga nädalavahetus plaanisin, et homme lähen. ja nüüd, kui nädalavahetus käeulatuses oli, sain teada, et ta on haiglas ja koomas.

meenub viimane kord, kui käisin ta juures. suve lõpul. ta tegi veel mulle oma maitsvaid ja minu lemmikuid pannkooke vahtulöödud muna valgega. :(

ja kevadel oli tal sünnipäev, kus ka koos kommikarbi ja likööriga käisin.

ja nüüd karm ja õel reaalsus. ta on ju mul üks ja ainus. teda seal haiglavoodis sellisena nähes.. ei tunne ma teda äragi. kui öeldakse, et ta on vaid hale vari sellest, kes ta varem oli, siis tema puhul ei saa ka seda öelda.. :(

kõik need voolikud ja see ebameeldiv pisike palat.. ja fakt, et ta ei suuda mulle vastata, nii nagu mina ootan ja igatsen, toob jällegi pisara silma..

tean - vähemalt loodan, et reedel ta tundis mu ära. ta suutis mu kätt suruda.. mulle isegi teatud hetkedel otsa vaadata.. ja see, et ta silmis olid samasugused pisarad, nagu minul, annab mulle lootust uskuda, et ta teadis, kes ma olen.

oh, kus tahaksin, et tema juures olles suudaks ta mind kallistada, öelda mulle, et ka mina olen talle kallis ja et ta armastab mind - nii nagu igakord teda nähes olen mina talle seda öelnud..

et ta uuriks, kuidas mul läheb.. et ta suudaks mulle otsa vaadata ja naeratada.. naerda koos minuga.. öelda mulle, et ära muretse, küll kõik saab korda. elu on ju selleks, et edasi elada..

tean, et oma perest olen mina alati see olnud, kes vanadega alati kõige rohkem läbi käib. ka vanaema ja vanaisa ütlevad, et ma võtan aega, et näidata neile, et olen olemas ja hoolin neist. käin neil külas ja pean neid meeles. kuid miks tunnen nüüd, et olen sel lasnud unarusse vajuda? miks tunnen, et olen teda alt vedanud? :(

minu hinges on jube tühjus ja segadus. kõik mu tunded on iga järgneva meeleoluga vastuolus. ootan 2.novembrit - hingedepäeva. sest tunnen, et kui sel päeval süütan ma küünla, siis ehk saavad mu palved ka vastuse. ehk sünnib ime.

"ime on see, et ta ellu jäi. veel suurem ime oleks see, kui ta sellest eluga välja tuleb.."

kas ma siis sellist sünnipäeva kinki omale tahtsingi? :(