eile õhtupoole Innoga konsumisse jalutades sõitis minust aeglaselt mööda üks tume BMW. autos istus täiskostüümis jõuluvana ja lehvitas mulle nii armsasti.
Elvas vist ikka juhtub veel imesid. :P
27. dets 2009
24. dets 2009
22. dets 2009
v2ikevenna pulmad.
homme on väikevenna pulmad. raske on uskuda, et juba niipalju on aega möödunud, et v2ikevennal pisike tütar olemas. ja nüüd siis naine ka. Elis. Nele ja v2ikevenna Kaupo.
21. dets 2009
aia, RAISK !!
homme hommikul saab siis nädal operatsioonist. ränk. ilma valuvaigistiteta on päev suhteliselt raske ja meeeeletult valus.
enne, kampsunit seljast ära võttes - varrukat üle kipsi tõmmates tundsin, kuidas kampsuni tõmme rebis lahti kärna - haava osaliselt uuesti lahti.. AIAAA RAISK !! ja siis hakkas käel soe. eks veri hakkas jooksma jälle. :S
niitide väljavõtmiseni ja kipsi esmakordse mahavõtmiseni veel 2 nädalat. 5.01 ple enam kaugel.
aia, RAISK!
enne, kampsunit seljast ära võttes - varrukat üle kipsi tõmmates tundsin, kuidas kampsuni tõmme rebis lahti kärna - haava osaliselt uuesti lahti.. AIAAA RAISK !! ja siis hakkas käel soe. eks veri hakkas jooksma jälle. :S
niitide väljavõtmiseni ja kipsi esmakordse mahavõtmiseni veel 2 nädalat. 5.01 ple enam kaugel.
aia, RAISK!
17. dets 2009
16. dets 2009
tehtud.
olen kolmandat päeva Tlnna Pelgulinna Haiglas.
Eile kell 8.o0 hommikul oli operatsioon. vahetati ära parema käe randmeliiges. njah. AIIAA ! opp kestis 4h, haav on pea 15cm pikk. käsi meeleult paistes ja neelan usinalt valuvaigisteid.
enne käisin ka kipsi alt sidemeid vahetamas. päris ränk. isegi minul hakkas ühel hetkel paha. mida tavaliselt kunagi ei juhtu.
3-4 tunnikest tagasi käis füsoterapeut. alustasin taastusraviga. kuigi kõik kõõlused lõigat läbi, sõrmed siiski liiguvad. valusalt, kuid siiski.
eilane narkoos mõjub usinasti. eile terve päeva magasin.. täna terve päeva pea maganud .. ja eks ole omalkohal ka tramadol ja unerohi. :P
ahjaa. veregrupp on A+.
Eile kell 8.o0 hommikul oli operatsioon. vahetati ära parema käe randmeliiges. njah. AIIAA ! opp kestis 4h, haav on pea 15cm pikk. käsi meeleult paistes ja neelan usinalt valuvaigisteid.
enne käisin ka kipsi alt sidemeid vahetamas. päris ränk. isegi minul hakkas ühel hetkel paha. mida tavaliselt kunagi ei juhtu.
3-4 tunnikest tagasi käis füsoterapeut. alustasin taastusraviga. kuigi kõik kõõlused lõigat läbi, sõrmed siiski liiguvad. valusalt, kuid siiski.
eilane narkoos mõjub usinasti. eile terve päeva magasin.. täna terve päeva pea maganud .. ja eks ole omalkohal ka tramadol ja unerohi. :P
ahjaa. veregrupp on A+.
10. dets 2009
torbik taks.
Kuna meie taks on hundi hingega, siis on vaja endast nõrgematele õppetunde jagada.
Eilne nihu läinud õppetund oli mõeldud Elva kodututele kassidele.
Kuna ma eile ise kodus ei olnud päeval, siis vaid Inno teab osaliselt ja Benjamin ise, mis juhtus.
Point aga oli selles, et Benji sai kassi käest peksa. Ja silm sai selle käigus kannatada.
Täna hommikuks ei olnud silma olukord paranenud. Eile puhastasin keedetud veega. Hommikul voodis vaatas mulle otsa Takszilla. :D Suur punane silm, millel oli kolmas silma laug veel peal. Suht spuuki oli.
Käisime hommikul arsti juures. Midagi head sealt kahjuks me ei kuulnud. Silma sarvkest on katki natsa. Just kolmanda silmalau alt. Kirjutati meile siis miskid silmatilgad antibiootikumidega ja pandi kaela KRAE. :D
Nädala pärast paluti tagasi tulla. Kui selleks ajaks ei ole paremaks läinud, siis on vbolla vaja lõigata. Seniks aga ravime silma ja kanname torbikut.
TORBIK-TAKS BENJAMIN


Eilne nihu läinud õppetund oli mõeldud Elva kodututele kassidele.
Kuna ma eile ise kodus ei olnud päeval, siis vaid Inno teab osaliselt ja Benjamin ise, mis juhtus.
Point aga oli selles, et Benji sai kassi käest peksa. Ja silm sai selle käigus kannatada.
Täna hommikuks ei olnud silma olukord paranenud. Eile puhastasin keedetud veega. Hommikul voodis vaatas mulle otsa Takszilla. :D Suur punane silm, millel oli kolmas silma laug veel peal. Suht spuuki oli.
Käisime hommikul arsti juures. Midagi head sealt kahjuks me ei kuulnud. Silma sarvkest on katki natsa. Just kolmanda silmalau alt. Kirjutati meile siis miskid silmatilgad antibiootikumidega ja pandi kaela KRAE. :D
Nädala pärast paluti tagasi tulla. Kui selleks ajaks ei ole paremaks läinud, siis on vbolla vaja lõigata. Seniks aga ravime silma ja kanname torbikut.
TORBIK-TAKS BENJAMIN

7. dets 2009
endoproteesimine - kas nüüd on aeg paanikaks?
niisiis.
eila siis Pille soovitusel ja väikese abiga, otsisin välja dr. Ühtegi meili aadressi ja kirjutasin talle oma olukorrast.
kuna raadiost ja lehtedest oli kuulda/näha, et aasta algusesse planeeritud kõik operatsioonid lükatakse kuni 6 kuud edasi.. tekkis mul mure.. mis seisu see mind ja mu räsitud rannet jätab.. ??
täna pärastlõunal siis saabus mulle kõne Tallinnas Pelgulinna Haiglast. teatati asjalikult, et järgmine nädal saabuvad Euroopast seadmed ja aparaadid ja kas ma tulen või ei. kuna olen juba pikka aega seda ootanud ja lootnud, siis pikema mõtlemiseta vastasin JAH, ma kindlasti olen kohal.
operatsioon peaks olema siis järgmise nädala alguses 14.-16.12.2009 vahemikus. lubti selle nädala jooksul teada anda täpne kuupäev. eelnevalt vaja ära teha kiired vereproovid ja vaim valmis panna.
kuna pidin võtma 21.12.09 puhkuse, siis rääkisin ka ülemusega. õnneks on ta väga mõistlik inimene. kuna haigekassa tegi sellise triki, et tema enam esimesed ~4-5 päeva ei maksa, siis pole ka vist minul põhjust sinist lehte võtta.. pigem siis võtaksin välja selle "üle oleva" puhkusenädala, mida tervis mulle võimaldab praegusel juhul.
siiski mure on. paanika on lausa. kaua peab käsi kipsis olema? kui valus saab mul olema? kas valusam, kui praegu? kuidas ma 3-4 kuud ühe käega hakkama saan? kuidas nüüd kooliga jääb/saab?
siiski näen kõiges selles mures ka positiivset tuleviku kiirt. äkki peale endoproteesimist ei ole enam käsi see põhjus, mis mind öösiti üleval hoiab.. loodan. arst vähemalt peale viimast konsultatsiooni lubas, et valu alguses kindlasti on - sel ajal, kui on paranemine. pärast aga peaks muretu olema. ja kui hoolsalt käega võimelda, siis peaks käsi hakkama rohkem liikuma, kui ta seda praegu teeb..
aga mida siis ikkagi teha? paanitseda enne operatsiooni ja mõelda kõiksugustele asjadele ja loota paremale tulevikule, või passida tuima näoga niisama ja huvituda mitte millestki, ning olla kindel, et nagunii midagi ei muutu praegusega võrreldes.. ?
eila siis Pille soovitusel ja väikese abiga, otsisin välja dr. Ühtegi meili aadressi ja kirjutasin talle oma olukorrast.
kuna raadiost ja lehtedest oli kuulda/näha, et aasta algusesse planeeritud kõik operatsioonid lükatakse kuni 6 kuud edasi.. tekkis mul mure.. mis seisu see mind ja mu räsitud rannet jätab.. ??
täna pärastlõunal siis saabus mulle kõne Tallinnas Pelgulinna Haiglast. teatati asjalikult, et järgmine nädal saabuvad Euroopast seadmed ja aparaadid ja kas ma tulen või ei. kuna olen juba pikka aega seda ootanud ja lootnud, siis pikema mõtlemiseta vastasin JAH, ma kindlasti olen kohal.
operatsioon peaks olema siis järgmise nädala alguses 14.-16.12.2009 vahemikus. lubti selle nädala jooksul teada anda täpne kuupäev. eelnevalt vaja ära teha kiired vereproovid ja vaim valmis panna.
kuna pidin võtma 21.12.09 puhkuse, siis rääkisin ka ülemusega. õnneks on ta väga mõistlik inimene. kuna haigekassa tegi sellise triki, et tema enam esimesed ~4-5 päeva ei maksa, siis pole ka vist minul põhjust sinist lehte võtta.. pigem siis võtaksin välja selle "üle oleva" puhkusenädala, mida tervis mulle võimaldab praegusel juhul.
siiski mure on. paanika on lausa. kaua peab käsi kipsis olema? kui valus saab mul olema? kas valusam, kui praegu? kuidas ma 3-4 kuud ühe käega hakkama saan? kuidas nüüd kooliga jääb/saab?
siiski näen kõiges selles mures ka positiivset tuleviku kiirt. äkki peale endoproteesimist ei ole enam käsi see põhjus, mis mind öösiti üleval hoiab.. loodan. arst vähemalt peale viimast konsultatsiooni lubas, et valu alguses kindlasti on - sel ajal, kui on paranemine. pärast aga peaks muretu olema. ja kui hoolsalt käega võimelda, siis peaks käsi hakkama rohkem liikuma, kui ta seda praegu teeb..
aga mida siis ikkagi teha? paanitseda enne operatsiooni ja mõelda kõiksugustele asjadele ja loota paremale tulevikule, või passida tuima näoga niisama ja huvituda mitte millestki, ning olla kindel, et nagunii midagi ei muutu praegusega võrreldes.. ?
6. dets 2009
3. dets 2009
koeruste aasta kokkuvõte.
teeks siis vahepeal väikese taksikoera "koeruste aastast" kokkuvõtte.
meenub, et kui Ilmar teatas mulle pisikeste moosivaraste sünnist, siis hakkasin lugema päevi, millal oma pikakarvalise punase kätte saan. kaua kaua ootasin teda. lõpuks jõudis ta ka kohale.
esimesed ööd olid meil rasked. loovutasin 3 ööd ja oma uneaja, et pisikest lohutada.. oh, kui õnnetu ta oli, kui ta uude koju tõime.. ise nii pisike, aga milline hääl. võimas. lõpuks leppis ta sellega, et hoidsin teda enda kaela peal.. vaatasime kõik need ööd Animal Planetit ja kuulasime sealt igasugu huvitavaid loomahääli.
esimest korda maale minnes olid kõik koerad peale kalli kadunud Fimbo umbusklikud tema suhtes. Fimbol oli raske - raske harjuda olukorraga, kus ta pidi minu tingimusteta armastust ja tähelepanu kellegiga jagama. kuid Fimbo oli see, kes teda hoidis ja armastas just nii nagu mina..
Brandy ei sallinud esimesed nädalad Benjit. kõndis kangete jalgadega mööda diivaneid - kõrgemal pinnal, kus kutsikas talle ligi ei saanud.. kuid peale üht külma ilma ja tiigil uisutamist leppis ka tema oma pisikese poolvennaga. nüüd on nad kõik suured sõbrad. :)
vahepeal oli meil ka tervislikke probleeme. paunadega oli 2-3 korda muret ja ussirohi ükskord tikkus paar päeva valelt poolt välja tulema.. :P
ka isa Blakyga oleme paar korda kaklenud. viimane kord küll nii õnnetult, et Benji tagumik augustati päris ära. aga ega ta isast siis halvem ei saa olla. iseloom on ikka korraliku taksi moodi. jäärapäine ja kasvatamatu.
Öised magamisharjumused on muutunud. Pikemat aega magati punutud korvis - koera päris enda pesas.. Mis ühel heal hetkel osutus kas liiga pehmeks, ennast öösel pöörates liiga ragisevaks või lihtsalt oli seal vähe ruumi, et kõik enda mänguasjad ööseks kaissu võtta..
Nüüd toas tuld ära lastes ja magama minnes ohatakse, justkui saabuks maailma lõpp.. kaabitakse pesas olevat lambanahka küll siit nurgast ja sealtpoolt.. Kõnnitakse mõniaeg voodi all ringi väikeste kangete jalgadega ja siis avastatakse, et perenaine ju nihkub voodi teise serva, kui tõsta oma mänguasju voodisse ja ise ennast paigutada perenaise kohale voodis..
üldse ei taha ta minust sammugi maha jääda. kui lähen pessu, siis lastakse dušširuumi ukse juures ululaulu. viu-viu-viuuuu. kui vetsu tahan minna, siis tema peab enne mind vetsus ära käima ja kõik üle vaatama - ega ei ole seal juhuslikult ootamatuid külalisi.
selle aastaga on ta mulle niii südamesse pugenud. ei kujuta ette elu ilma temata. kui Benji maal ema Tiina ja Brandy juures on, siis tundub tuba nii tühi.
olen pikemat aega unistanud juba, et võiks ka teine pätikrae olla Benji kõrval. Inno ei ole küll hetkel nõus, aga küll ma ka tema südame sulatan. just nii nagu Benji tema südame sulatas.
käime tihti Pärnal - Ilmari ja ema Brenda juures. seal on ju teine taks, keda igapäev ei näe ja kellega saab mitmeid tunde mängida.. :)
meenub, et kui Ilmar teatas mulle pisikeste moosivaraste sünnist, siis hakkasin lugema päevi, millal oma pikakarvalise punase kätte saan. kaua kaua ootasin teda. lõpuks jõudis ta ka kohale.
esimesed ööd olid meil rasked. loovutasin 3 ööd ja oma uneaja, et pisikest lohutada.. oh, kui õnnetu ta oli, kui ta uude koju tõime.. ise nii pisike, aga milline hääl. võimas. lõpuks leppis ta sellega, et hoidsin teda enda kaela peal.. vaatasime kõik need ööd Animal Planetit ja kuulasime sealt igasugu huvitavaid loomahääli.
esimest korda maale minnes olid kõik koerad peale kalli kadunud Fimbo umbusklikud tema suhtes. Fimbol oli raske - raske harjuda olukorraga, kus ta pidi minu tingimusteta armastust ja tähelepanu kellegiga jagama. kuid Fimbo oli see, kes teda hoidis ja armastas just nii nagu mina..
Brandy ei sallinud esimesed nädalad Benjit. kõndis kangete jalgadega mööda diivaneid - kõrgemal pinnal, kus kutsikas talle ligi ei saanud.. kuid peale üht külma ilma ja tiigil uisutamist leppis ka tema oma pisikese poolvennaga. nüüd on nad kõik suured sõbrad. :)
vahepeal oli meil ka tervislikke probleeme. paunadega oli 2-3 korda muret ja ussirohi ükskord tikkus paar päeva valelt poolt välja tulema.. :P
ka isa Blakyga oleme paar korda kaklenud. viimane kord küll nii õnnetult, et Benji tagumik augustati päris ära. aga ega ta isast siis halvem ei saa olla. iseloom on ikka korraliku taksi moodi. jäärapäine ja kasvatamatu.
Öised magamisharjumused on muutunud. Pikemat aega magati punutud korvis - koera päris enda pesas.. Mis ühel heal hetkel osutus kas liiga pehmeks, ennast öösel pöörates liiga ragisevaks või lihtsalt oli seal vähe ruumi, et kõik enda mänguasjad ööseks kaissu võtta..
Nüüd toas tuld ära lastes ja magama minnes ohatakse, justkui saabuks maailma lõpp.. kaabitakse pesas olevat lambanahka küll siit nurgast ja sealtpoolt.. Kõnnitakse mõniaeg voodi all ringi väikeste kangete jalgadega ja siis avastatakse, et perenaine ju nihkub voodi teise serva, kui tõsta oma mänguasju voodisse ja ise ennast paigutada perenaise kohale voodis..
üldse ei taha ta minust sammugi maha jääda. kui lähen pessu, siis lastakse dušširuumi ukse juures ululaulu. viu-viu-viuuuu. kui vetsu tahan minna, siis tema peab enne mind vetsus ära käima ja kõik üle vaatama - ega ei ole seal juhuslikult ootamatuid külalisi.
selle aastaga on ta mulle niii südamesse pugenud. ei kujuta ette elu ilma temata. kui Benji maal ema Tiina ja Brandy juures on, siis tundub tuba nii tühi.
olen pikemat aega unistanud juba, et võiks ka teine pätikrae olla Benji kõrval. Inno ei ole küll hetkel nõus, aga küll ma ka tema südame sulatan. just nii nagu Benji tema südame sulatas.
käime tihti Pärnal - Ilmari ja ema Brenda juures. seal on ju teine taks, keda igapäev ei näe ja kellega saab mitmeid tunde mängida.. :)
2. dets 2009
väikene sünnipäeva laps.
Tellimine:
Postitused (Atom)




