teeks siis vahepeal väikese taksikoera "koeruste aastast" kokkuvõtte.
meenub, et kui Ilmar teatas mulle pisikeste moosivaraste sünnist, siis hakkasin lugema päevi, millal oma pikakarvalise punase kätte saan. kaua kaua ootasin teda. lõpuks jõudis ta ka kohale.
esimesed ööd olid meil rasked. loovutasin 3 ööd ja oma uneaja, et pisikest lohutada.. oh, kui õnnetu ta oli, kui ta uude koju tõime.. ise nii pisike, aga milline hääl. võimas. lõpuks leppis ta sellega, et hoidsin teda enda kaela peal.. vaatasime kõik need ööd Animal Planetit ja kuulasime sealt igasugu huvitavaid loomahääli.
esimest korda maale minnes olid kõik koerad peale kalli kadunud Fimbo umbusklikud tema suhtes. Fimbol oli raske - raske harjuda olukorraga, kus ta pidi minu tingimusteta armastust ja tähelepanu kellegiga jagama. kuid Fimbo oli see, kes teda hoidis ja armastas just nii nagu mina..
Brandy ei sallinud esimesed nädalad Benjit. kõndis kangete jalgadega mööda diivaneid - kõrgemal pinnal, kus kutsikas talle ligi ei saanud.. kuid peale üht külma ilma ja tiigil uisutamist leppis ka tema oma pisikese poolvennaga. nüüd on nad kõik suured sõbrad. :)
vahepeal oli meil ka tervislikke probleeme. paunadega oli 2-3 korda muret ja ussirohi ükskord tikkus paar päeva valelt poolt välja tulema.. :P
ka isa Blakyga oleme paar korda kaklenud. viimane kord küll nii õnnetult, et Benji tagumik augustati päris ära. aga ega ta isast siis halvem ei saa olla. iseloom on ikka korraliku taksi moodi. jäärapäine ja kasvatamatu.
Öised magamisharjumused on muutunud. Pikemat aega magati punutud korvis - koera päris enda pesas.. Mis ühel heal hetkel osutus kas liiga pehmeks, ennast öösel pöörates liiga ragisevaks või lihtsalt oli seal vähe ruumi, et kõik enda mänguasjad ööseks kaissu võtta..
Nüüd toas tuld ära lastes ja magama minnes ohatakse, justkui saabuks maailma lõpp.. kaabitakse pesas olevat lambanahka küll siit nurgast ja sealtpoolt.. Kõnnitakse mõniaeg voodi all ringi väikeste kangete jalgadega ja siis avastatakse, et perenaine ju nihkub voodi teise serva, kui tõsta oma mänguasju voodisse ja ise ennast paigutada perenaise kohale voodis..
üldse ei taha ta minust sammugi maha jääda. kui lähen pessu, siis lastakse dušširuumi ukse juures ululaulu. viu-viu-viuuuu. kui vetsu tahan minna, siis tema peab enne mind vetsus ära käima ja kõik üle vaatama - ega ei ole seal juhuslikult ootamatuid külalisi.
selle aastaga on ta mulle niii südamesse pugenud. ei kujuta ette elu ilma temata. kui Benji maal ema Tiina ja Brandy juures on, siis tundub tuba nii tühi.
olen pikemat aega unistanud juba, et võiks ka teine pätikrae olla Benji kõrval. Inno ei ole küll hetkel nõus, aga küll ma ka tema südame sulatan. just nii nagu Benji tema südame sulatas.
käime tihti Pärnal - Ilmari ja ema Brenda juures. seal on ju teine taks, keda igapäev ei näe ja kellega saab mitmeid tunde mängida.. :)
