Viimase nädala olen ma usin olnud. Eile ja täna oli koolitus. Kommunikatsiooni ja meedia koolitus.
Esimest korda elus andsin ootamatult teleintervjuud. Improvisatsioon oli kõva. Intervjuud andes arvasin küll, et kukun läbi täiega, aga pärast vaadates ja end ise kriitilise pilguga hinnates, ei pidanudki ma pead häbis laua alla peitma. Üsna asjalik tuli.
Koolitajad muidugi kiitsid mu arvamusele kindlaks jäämist ja kriisi olukorras käitumist väga tubliks.
Peipsi "Põhjaranniku" ajakirjanik oli väga postiivne ja kindel, et tulevikus hakkab ta mind tihti teles nägema, kui kalanduspiirkonnad rohkem reklaami saama hakkavad.

Peale pikki koolituspäevi tegi ema mulle kena üllatuse - viis mind solaariumisse.. Eks ma tean jah, et see ei ole mu tätokatele hea, kuid siiski tahaks olla natuke jumekam kui talvine luik.

Loen parasjagu raamatut - "Koerakuulaja". Väga hea. Soovitan soojalt. Eks näis, kas saan ka oma taksikoera kasvatamisega hakkama. Paras präänik ta juba on.

Igatahes, enne solaariumisse minekut, kahmasin emal käe-alt kinni ja vedasin ta raamatupoodi.. Enne poodi sisse astumist mainisin, et suvel oli selle raamatupoe ees üks imekena sõbralik kuldne retriiver.. Ja ennäe - poe ukse lahti tehes astus retriiver mulle rõõmsalt saba liputades vastu. Väga tervitatav on, et tänapäeval keeg ka koos oma lemmikloomaga koos tööl käib. Hea teada, et ma ainus ei ole. :)

Nüüd oleme Inno ja B.B'ga Elvas. Toas on kerge ekstreemsus. +7,5 kraadi. CHILL. :) Ma ei ole siiani suutnud riideid seljast vähemaks võtta. Tuled on küll igale poole alla tehtud, kuid ega sest soojem ei hakka.

Külmkapis käis juba oma elu. Kartulile olid jalad alla kasvanud. Kaste oli liiki muutnud. Suitsukana jalale olid kena kiht peale tekkinud.. Aga sipelgad on ülemise naabri juurde kolinud. :) Igas asjas tuleb üritada miskit positiivset näha. Nii Kristiina vähemalt viimasel ajal muudkui räägib. Ega ei tee ju paha, kui üritan.

Jaanika saatis mulle eile õhtul kirja, mis meele väga rõõmsaks tegi. Lennupiletid Inglismaale on broneeritud ja välja ostetud. Et siis 18.-22.05 Inglismaale minek. :) Nüüd on midagi, mida oodata. Lennuhirm on muidugi juba praegu sees.

Viimasel ajal olen väga halvas tujus olnud. Millegipärast aga kannatab selle pärast inimene, kellele ma kõige vähem tahaks haiget teha. Vabandust seepärast. Aga sellest hoolimata, ta ütleb mulle ilusaid sõnu ja hoolib minust väga. Temaga on mul tõeliselt vedanud.

Eile ja üleeile käisin Benjaminiga Õisus. Käisime onu Ahtol ja Merlyn-Mai'l külas. Ka Ilmari juurde leidsime aega minna.. Ilmar ise oli ka seekord kodus. Kaalusime Benji ära - 4 kilo.

Miskipärast on ka Benji hakkanud viimasel ajal õelutsema. Ei tea, kas seepärast, et ka mina olen halvas tujus ja tige kogu ülejäänud maailma peale? Loodan, et ei, aga mine sa tea.. Koer pidi ikka ju peremehe - antud juhul perenaise moodi olema.. =)

Inno käis enne tööjuures mul siin. Tõi mulle tuplat. Nii armas. Musi sain ka, ja kelmika silmapilgutuse lisaks sellele.. Lubasin eile endale, et mõtlen enne sõnade ja tegude üle, kui ma need välja purskan..
Üritan olla parem inimene.

Kuna oleme pea 2 nädalat juba maal ema juures olnud, ning Benjaminil on aega ja tahtmist teha kõike muud, kui mulle tähelepanu pöörata.. siis vahepeal ma siin paaniliselt kartsin, et äkki ta unustab mu ära.. :(
Aga arvake, kes on ikkagi see, kelle juurde Benji peitu poeb.. Kelle süles kõige parem uni tuleb.. Kes on kõige hellem ja armastavam tema vastu ..

minu pisi Benji.

viimased paar nädalat on möödunud suhtleliselt kiiresti. Benjamin on nii kiiresti üles kasvanud. Kohe-kohe oleme saamas 3 kuuseks. Pikkust on kõvasti juurde veninud.. Käpad on tunduvalt töntsakamaks läinud.. Kõrvade ja tagumiku pealt turritavad juba õlevärvi karvad püsti.. Kutsika karva ajame maha.. Hääl on jämedamaks läinud.. Hammustama oleme õppinud.. Ja kõva häälega avaldame arvamust, kui meile midagi ei meeldi.. Magada meeldib talle endiselt pea otsas või kaela peal..

Going Under.

päevad on pikad. masendus. olen avastanud enda jaoks jälle Evanescence muusika. ei oska seletada, see rahustab. see meenutab mulle ennast. justkui haldja tiibadel viib see mind reaalsusest eemale. olen alati tahtnud olla haldjas. ükskord mu soov ka ehk täitub..

mõtlen oma kaotatud unistustele. oma möödunud suurele igatsusele. see püsib siiani - kui päris aus olla. igapäev meenutab seda mulle miski. seda, mida ma kunagi ei saa.. ja see ajab veel suuremasse masendusse.. ma ju nii väga tahan seda.. olen seda kaua ootanud.. arvatavasti jäängi ootama.. aga see oli kord käega katsutav. see muudab kõik. kuna just nüüd tean millest ma ilma jään..

üritasin täna end töösse uputada, et neist mõtetest eemale saada. nagu ikka - tahtsin parimat, aga läks nii nagu alati. ei õnnestunud. selle asemel sain vaid poole päevatööst tehtud ja lisaks peavalu ja kange kaela..

Mul ei ole enam midagi asjalikku öelda.

• I started out with nothing & still have most of it left.

sõbrapäev.

Baaris !!

Jäär - tormab sellise kiirusega baarileti juurde, et turvameeski uksel ei saanud aru , mis tast mööda tuiskas. Tellib 10 vodka snapsi - lähevad alla minutiga, paar õllet ja kokteiliklaas näppu ja paneb suitsu põlema ... pidu võib alata.

Sõnn - tuleb autoga. Kõnnib rahulikult baarileti juurde ja tellib irish coffee ja otsib endale mõnusa nurgalaua, jäädes nautima pehmel sohval, mõnuledes joogi soojusest ja sigarist. Teised saavad tantsida.

Kaksikud - saabuvad baari tantsides. Uksel flirdib turvamehega, põikab WCsse, kohtab tuttavaid ja leiab lõpuks baarileti üles. Tellib energilise-virgutava kokteili ja suundub tantsupõrandale: kes nüüd suudaks paigal püsida.

Vähk - ei oleks meeleldi tulnud baari. Tal on niigi kodus mõnus sohva toanurgas. Hiilib nagu muuseas baari, otsides vanu tuttavaid ,et saaks mugava koduse olemise. Baarist saab õlle ja silmates vana tuttavat, hiilib sinnapoole.

Lõvi - astub baari pilkupüüdvas säravas riietuses. Ta suundub elegantse sammuga baarileti poole, lootes, et kõik märkavad. Tellides vahuveini, jääb baarileti äärde istuma, rahulolev naeratus näol.

VAHEPEAL: Jäär on tüli norinud juba 3 inimesega. Kaksikud on käinud oksendamas, tutvunud poolte baari töötegijatega ja kõigi baari külalistega. Vähk jutustab 85-aastase onuga maailma asjadest. Sõnn istub nurgas sohval, ikka sama irish coffeed rüübates.

Neitsi - astub uksest sisse. Kuidagi ei oleks tahtnud tulla siia lärmi sisse. Kodu koristamine oleks palju meelsam tegevus..ja uued postmargid on süstematiseerimata. Hiilib märkamatult baarileti juurde ja tellib mahla: võiksid vähemalt klassikalist muusikat mängida ....

Kaalud - saabub uues, lõhnavas riietuses. Flirdib turvamehega laialt naeratades. Suundub baarileti poole ja tellib ilusa, magusa ja seksika kokteili. Märkab Neitsit ja tõdeb, et kuidas mõni võib olla baaris nii tavalistes riietes.

Skorpion - tuleb mootorrattaga. Nahka riietunult astub baarileti juurde, täna peab seksi ja rock'n rolli saama. Tellib vodka tooniku ja joogi, mida kutsutakse Terrible death. Heidab silma Kaalule ja liugleb rahva sekka ...

VAHEPEAL: Jäär on välja visatud baarist, kuna noris tüli turvamehega. (Mingil imekombel on ta taas platsis). Kaksikud kadusid WCsse kahe mehe ja kahe naisega. Vähk seletab innukalt tukastunud vanaonule maailmaasju. Lõvi räägib ta ümber kogunenud austajatele oma värvikast elust. Neitsi vaatab ükskõikselt seda maailma minekut. Sõnn istub nurgas sohval, ikka sama irish coffeed rüübates.

Ambur - saabub baari seltskonnaga, tellib long island ice tee ja tormab tantsu põrandale 80'ndate diskolugude saatel. Varsti jääb tantsupõrand talle kitsaks ja tants jätkub laudadel.

Kaljukits-tuleb üksi. Tal on just masendushoog peal. Tööasjad suruvad peale. Võtab vodka-koola ja otsib endale vaba laua ja hakkab uusi tööasju plaanima.

Veevalaja - saabub rõõmsas tujus,mõnus on taas uusi inimesi kohata ja vabalt pidutseda. Baariletilt võtab siidri ja peatubet Vähiga poliitikas vaidlema hakata.

Kalad - saabuvad natuke enne baari sulgemisaega. Ta on joonud head põhjad juba kodus ja näeb tõsist vaeva, et turvamehest mööda pääseda. Baariletilt võtab kiiresti joogi ja läheb tantsu- põrandale viimast aeglast tantsu tantsima.

13.reede

nojah. mõtteid on mu pisikeses peas igasuguseid.
ja üks neist, mis mu kurvaks teeb on see, et mul ei olnud võimalustki.
(need kes teavad, need ei räägi, ja need kes räägivad, need ei tea)

käisin täna Tartus. võtsin oma krati kaasa ja läksin. käisime tiiru surnuaias Janno juures.. Pallas hotellis Meelisel külas (tal täna sünnipäev).. Daisy juures maaametis ja Merrul sünnipäeval koos kratiga.. Panime talle kingikorvi kokku ja läksime.. tegime suht ülla-ülla siin ma olen.. aga põhiline oli see, et ma käisin ära ja nägin teda.. hea tunne oli.

poolel teel tagasi aga nägin miskit, mis tegi meele nukkraks. Tõravere juures teeristil oli auto alla jäänud suur ilus hundikoer.. :( kutsa lamas keset sõiduteed.. plaanisin kinni pidada ja vaadata, kas saan aidata.. kui Tõravere poolt tuli inimene jooksuga koera juurde.. vist oli omanik.. koer kahjuks ei liigutanud.. ja ma ka ei tea, kaua ta seal juba lebanud oli.. loodan, et temaga oli ikka kõik korras (kuigi kardan, et asi nii hästi ei lõppenud) ..

siit teadmiseks - hoidke oma loomi. hoidke oma koera.. sest järgmisel hetkel ei pruugi teda lihtsalt enam teie seltsis olla.. :(

prsse see kõik.

varsti on sõbrapäev. nõme päev. miks peab alati sel päeval ilge papi magama panema, et midagi "erilist" teha? no fakk. persse.
nõme on see üld-levinud arusaam, et aastas peab olema üks päev.. bla-bla-bla.
tra. miks ei võiks see päev siis olla soojemal ajal?

tahan ma jah vehkida kontakingadega libedal jääl - teel mingi ülikalli resto poole.. (nagu mul rahaga miskit paremat teha ei oleks) seelik seljas ja saada neerupõletik, kuna väljas on -17 kraadi. mul parematki teha selle asemel..
võib-olla olen ma hetkel natukene negatiivselt häälestatud, aga no keda kotib? eks mul ole põhjust ka.

selle asemel et kusagil ülerahvastatud kohas "romantikat teha", oleks ma parema meelega kodus Inno kaisus. eks aeg-ajalt võib käia ka kusagil, aga mitte nii, et sa ülejäänud kuu peaksid rotti elama. mitte et ma seda juba ei teeks.. aga see pole oluline siinkohal.

ainsad asjad, mis paistavad veel "sinisema taeva ja rohelisema muruna" on ootus - mil saan koju Inno juurde ja oma kratiga tegeleda..
prsse kõik ülejäänud.

ei taha.

masendus on. eile öösel nutsin. saatsin emmele sõnumi, ja nutt tuli peale. ainus inimene, kellega saaks sellest kõigest rääkida.. kes mõistaks mida ma tunnen.. teda ei ole enam.. 8 kuud olen ma üksi olnud..

ma ei taha enam selline olla.. tahan ka terve olla.. mis ma küll teinud olen ?? ma ei ole ju seda ära teeninud.. ma ei ole ju halb inimene.. üritan mitte olla. olen ennast parandanud.. ja üritanud õppida oma vigadest..
aga siiski, päev päevalt läheb järjest halvemaks.. valu on mu igapäevane ja öine kaaslane.. ei taha enam nii..

taksikoerast.

nimi: Benjamin (kui on midagi lohisevamat vaja, siis täis taksipikkuses oleme Benjamin „Piraaja“ Biker)
hüüdnimed: Kõrsik, Krõmpsik, Benji, Piraaja, Biker, Tuks, Bobik, Inglike jm kummalised hellitusnimed, millest Benjamin mitte ühelegi ei reageeri
sugu: isane (ja mõnikord isegi väga)
sünniaeg: 2. detsember 2008
tõug: pikakarvaline standardtaks
värvus: punane musta looriga
kasv: umbes-täpselt 1 jooksev meeter (ninaotsast sabaotsani)
vanemad: härra Blaky ja proua Brenda (Gerta)
perekonnaseis: veendunud poissmees
haridus: kodune (ja mõningaste tuntavate puudujääkidega)
iseloom: uudishimulik, kaval, vallatu, mugav, laisk, ääretult sõbralik ja pidevalt perenaise lähedust otsiv memmekas
hobid: hoovide kujundustööd, arheoloogilised väljakaevamised, aiandus, pallimängud, igapäevased kirglikud hääleharjutused, õhtused mängutuurid, pikad jalutuskäigud, riiete-, paberi-, vaipade- ja puidualane gurmaanlus, taskurätid, sussid, sokid, pererahva kannatuse järjekindel proovilepanek
lemmiknämm: hautatud kanasüdamed ja kanakaelad
moto: taksi auh on seaduseks !!
tulevikuvisioon: oma aed, perenaise voodi ja oma maja !!

natuke nukker.

olen täna natuke nukker. käisin Tartus, ja saatsin oma roti üle vikerkaare silla - parematele jahimaadele.. tal oli lümfikasvaja. ja kuna ma ei suuda vaadata oma lemmiku piinlemist vaadata, siis seepärast, leppisin ühe kena neiuga kokku, kes mind selles aitas (mitte ise-hakanu, vaid õppinud ja tegutsev loomaarst). Tsiki oli 3 aastane. Ja see aasta, mis ma sain temaga koos olla, oli kena.

eile vaatasin filmi. "Requiem for a dream". Film oli hea. Mulle meeldis. Mis sest et see tähendas enne pikka tööpäeva vähem uneaega, kui tavaliselt. siiski. asi oli seda vääärt.

Nüüd on jäänud mulle Benjamin ja Fimbo. Homme lähen maale Fimpsi juurde. Äkki saan ta isegi kaissu enda juurde.. kui Benju laseb..


Sinisilmne Benji ja rohesilmne Anka.

olen pahane. kõige ja kõigi peale. viimasel ajal ärritab mind ka iga pisem asi. nii palju oleks vaja teha, aga aega, et seda teha - ei ole. miskipärast tundub, et kõik on allamäge minemas.
kool on pooleli, oma elu puudub. unistustesse ma enam ei usu. ootan oma elult vist liiga palju. ei tea. jälle tunnen, et on tulemas peale masendus. tunnen et keegi ei armasta mind. keegi ei hooli.
vähemalt üks asi, mis on siin ilmas päris minu, on mu taksikoer. Benjamin. või kui soovite lohisevamalt - Benjamin "Piraaja" Biker.

üksinda.

on reede. ja ma olen üksinda. olen terve nädala olnud oma pisikesega koos, ja ootanud seda hetke, et Innoga kahekesi telku ees vedeleda, ilma et peaks muretsema homme tööle minemise pärast.. aga ei. ei ole teda. läks ära. läks metsa. jälle üks õhtu kui pean üksinda sööma.. üksinda telkut vaatama.. ja üksinda tudule minema.. igatsen teda. igatsen väga. igatsen tema kaissu. tunda tema lõhna. ja tema kena naeratust. igatsen teda.

ps. kaebasin venelase peale politseisse jälle. paras talle raisk.

täna on 3. päev, kui Benji on minuga tööl kaasas. enam vähem saame hakkama. vahepeal siiski tehakse ka pahandust. nagu taksidele omane ikka. esimene pissi tuli täna küll paberile, kui teine juba põrnadale. muidugi saime ka väikese laksu pepu peale. oskame teha küll paberile, kui vaja on, aga siiski aeg-ajalt on vaja ju mu kannatus ka proovile panna. kui me pidevalt piire ei katsetaks, siis me ei saaks ju ennast täisväärtuslikuks taksiks kutsuda.. =)

käisime lõunaajal vanaema ja vanaisa juures.. mustad hundid olid ka seal. mängisime Fimboga - kapates ühest toast teise ja vaipu sassi ajades.. Brandy aga miskipärast näitas meile hambaid ja urises meie pihta.. siis jooksis toast välja ja enam tagasi ei tulnud.. :(

ma ei mõista paljut. ei mõista, miks armastan nii väga oma koeri. või seda, miks armastan ma loomi rohkem kui osasid inimesi. nendes on miskit erilist. kuigi ta ei räägi mulle inimkeeli vastu, tunnen, et ta mõistab mind, kui vaatab mulle oma sügavate pähkelpruunide silmadega otsa. miski sulab sel hetkel minu sees.

p2tajalg.webs.com - väike nurgake, kus kirjutan Benjamini tegemistest

p2tajala sünnipäev.

täna saab Krõmpsik 2 kuuseks. õhtupoole läheme esimest vaktsineerimist tegema. ja ostame jalutusrihmad ära. siis saame hakata varsti õues ka käima. kuts on väga aktiivne. ja meil on kallal see teada-tuntud sõnakuulmatuse uss. närime põrandaid ja diivaneid. ühesõnaga kõike, mis suhu jääb, proovitakse järele.

varsti läheme ka kiibistama. ja kanname pisikese registrisse. tänase sünnipäeva puhul teeme kingituseks siis kanasüdameid. need krõmpsikule meeldivad. emme väike inglike. mis sest et paras kratt. siiski minu oma ja minu kõige armsam - koos Fimboga.

piraaja krõmpsik.

nii. krõmpsik saab homme kahekuuseks. praegu kaalume 3,6 kilo. kodus oleme julged ja kappame kiirelt mööda põrandaid. külas aga tagasihoidlikud ja võimalusel ronime emme sülle. tunnel-toru, mis meile jõuluks kingit, tõmmati ka juba otsast ribadeks.