päevad on pikad. masendus. olen avastanud enda jaoks jälle Evanescence muusika. ei oska seletada, see rahustab. see meenutab mulle ennast. justkui haldja tiibadel viib see mind reaalsusest eemale. olen alati tahtnud olla haldjas. ükskord mu soov ka ehk täitub..
mõtlen oma kaotatud unistustele. oma möödunud suurele igatsusele. see püsib siiani - kui päris aus olla. igapäev meenutab seda mulle miski. seda, mida ma kunagi ei saa.. ja see ajab veel suuremasse masendusse.. ma ju nii väga tahan seda.. olen seda kaua ootanud.. arvatavasti jäängi ootama.. aga see oli kord käega katsutav. see muudab kõik. kuna just nüüd tean millest ma ilma jään..
üritasin täna end töösse uputada, et neist mõtetest eemale saada. nagu ikka - tahtsin parimat, aga läks nii nagu alati. ei õnnestunud. selle asemel sain vaid poole päevatööst tehtud ja lisaks peavalu ja kange kaela..
