Läksime Benjaminiga enne õue jalutama.
Maja kõrval on garaažid, ja garaažide juures oli meie majavaim Kuldar oma koera Tipa'ga. Me oleme enne ka mitmeid kordi Tipaga mänginud, aga täna siis oli veidi teisiti. Kuna majavaimul oli taskus viinerijupp, ja ta sealt 2 väikest tükki murdis - ühe Benjile ja teise Tipale, siis sellest läks sõda lahti.
Tipa sõi enda oma ära, ja läks eemale.. Ja siis kui Benji oma tüki kogemata maha pillas, ja seda lume seest otsima hakkas, siis läks Tipa talle kallale.. Kogu see kisklus võibolla kestis ~30 sekundit, aga no see ju piisav aeg, et õudus peale tuleks..
Jooksin koerte juurde ja üritasin neid lahutada, aga see krdi krants ei lasnud lahti. Üritasin Benjit sülle rabada, aga see jobu ei lasnud hammastega Benji kaelast lahti..
Lõpuks siis sain Tipa tagumistest jalgadest kinni, ja rabasin ta perset pidi õhku.. Tüüp lõrises ja jauras veel edasi muidugi..
Benjamin nuttis kõva häälega maas..
Andsin siis krantsi majavaimule sülle, ja läksin võtsin oma pisikese taksikoera sülle..
Minul pisarad silmas, Benjamin nuttis süles.. Majavaim ka shokis ja endast väljas, ja ainus kellel rõõmus irve näol - oli Tipa.
Raisk, oleks tõpra maha löönud. No milles Benjamin süüdi oli? Jobu krants raisk.
Vaatasin Benji kiiruga üle, kõik tundus esmapilgul terve, kuigi veidi räsitud olevat.. Läksime tuppa ära. Tuppa jõudes minul muidugi süda rinnus tagus ja pisarad olid silmas.. Benji aga õnneks oli terve.. Veid aja pärast avastasin, et mina olin kakluse käigus natsa kannatada saanud.. Käsi veidi puretud ja verine.. nahka nats maas ja hambajälgi täis..
Aga mis peamine, Benjamin on terve, ja rahulik. Endast ma muidugi ei räägi..
Rohkem ma igatahes teistel ei luba oma koerale õues miskit maiust anda..
Kuigi siiani koertekoolis see probleeme ei ole tekitanud.
