huvitav algus päevale.

eile hommikul ärgates ja enne kooli minemist otsustasin teha natuke tööd. selle mõtte aga rikkus taakordne Martini poolt saadetud sõnum. tundus kuidagi veider, et sõnum nii vara hommikul saabus. mõne minuti möödudes selgus aga tegelik põhjus. nagu alati, alustas ta teemaga ümbert nurga. 1)mis teed? 2)kle, mul väike probleem. 3)saad sa mulle kanistriga bensiini orgunnida? sellest ju olekski võinud alustada :P aga see selleks. otsisin välja telefoni ja helistasin innole. kas meil kanistrit ja lehtrit on? vastuseks sain "jah", AGA - kõik on diislit täis. fakk :P otsisin edasi. ja leidsingi. krabasin autovõtmed ja läksin kanistri järgi. kanister käes, bensujaama tankima. kanister täis, autosse tagasi ja hääled sisse. aga kus krt ta on üldse? selgus, et õnneks mitte kaugel üldse. paar kilti Rannust Elva poole. kohale jõudes osutus kõige paremaks vaatepildiks see, kuidas Martin sellise rõõmsa, kuid natuke piinliku näoga mulle otsa vaatas ja naeratas. ürita sa siis tõsiseks jääda. autost välja astudes ei suutnud ma naeru pidada ja natuke nokkisin ta kallal. aga öeldakse ju, et loll on see, kes vabandust ei leia. "ma arvestasin natuke valesti" vastas Martin mu küsimuse peale, mida sa siin teed? - Elva on ju seal pool. :P

sõpru tuntakse hädas. teinekordki. ma tean, et mul on sõpru, kes häda korral kahe käe ja kanistriga mullegi appi tulevad. :P