asi sai alguse eile õhtul. taksikoeral (Brandy) on viimased paar ndalat kõrvad imelikud olnud. küll on ta neid mööda maad nühkinud ja siis pooleldi katki kratsinud ja mida kõike veel. eile siis kolmekesi - ema ja innoga võtsime taksikoera käsile. kus siis läks draamaks lahti. ei tea kas asi oli selles, et tal nii suur EGO on või et ta lihtsalt ei tahtnud.. igatahes kõrvapuhastus aktsiooni käigus rabeleti nii, et pärast peotäied karvu põrandalt kokku saime korjata taksi meeleheitlike kilgete saatel.. mina hoidsin koera kinni.. inno koera nina ja ülejäänud nägu, ning ema üritas panna koerale rohtu kõrva. esialgu siiski loputasime desinfitseeriva vahendiga.. ja siis rohi.. draama oli suurem kui asi ise seda väärt.. vahepeal ma muidugi jõudsin helistada Männimäe Loomakliinikusse ja taksile järgneva päeva lõunaks aja panna.. enamus rohtu siiski maandus minu riietel ja näol, sest meie "pisike" 18,6 kg kaaluv (JAH 18,6 KILO !!) taksikoer suutis meid kolme oma massiga üle trumbata..
täna, saabudes Viljandi loomakliinikusse, oli meie maakast taksikoer nii ülbe, et esimese asjana kliinikusse astudes tõsteti jalga ja tehti korralik kollane laik esimese nurgas olnud koerasöögi koti peale. edasi suundusime taharuumi. inno tõstis koera laua peale, ja siis 4kesi koos loomaarstidega hoidsime koera kinni. kõrvad muidugi said juba eelmise päeva draama käigus terveks tehtud.. nüüd siis saabus hullem osa. taksikoera küüntelõikamine. issand halasta, kus koer tegi kisa. nagu siga aia vahel. hoolimata sellest, et keegi talle ju tegelikult haiget ei teinud oli vaja ju tõelist taksikoera iseloomu näidata ja elu õudseid hääli suust välja ajada..
aga õnneks siiski mööödus kõik hästi, ja nüüd on meil küüned lõigatud ja kõrvad ka enam ei sügele. aga ikkagi, draama oli vaatamist väärt.
p.s. loodan, et minu taksikoerast selline draama-queen ei kasva.
