Koerateraapia muudab puudega laste elu
02.06.2006, Postimees Allikas: http://dogs.about.com/
Eestis uudne koerateraapia muudab puudega lapsed aktiivsemaks ja teeb trauma üle elanud täiskasvanud taas elurõõmsaks, kirjutab Postimees. Koerad aitavad autiste, suhtlemisraskustega ja nii vaimse kui füüsilise puudega lapsi. Samas sobib teraapia edukalt ka psüühilise trauma üle elanud, pimedatele või Alzheimeri tõvega täiskasvanutele. Sõja ajal kasutati koerte seltsi rindelt naasnud sõdurite psüühika taastamiseks. Teraapiakoer ei tee lastele trikke ega näita muid oskusi. Koerakasvataja Reet Sisask, kes tegeleb küllaltki haruldast tõugu alaska malamuutidega, räägib, et ravi toimib lapse ja looma vaheliste puudutuste kaudu. «Koer tuleb last ninaga nügima. Kui laps teda silitab, tunneb ta koera soojust, liikumist, karva pehmust,» selgitab Sisask. Kenneli ehk koerakasvanduse Crownmaple omanik, koertetreener ja Eesti Koeraspordiliidu liige Siret Kroon on seda teraapiavormi põhjalikumalt uurinud. «Koertega suhtlemine muudab puuetega lapsed aktiivsemateks ja nad saavad igapäevaeluga paremini hakkama,» kirjeldab Kroon raviviisi mõju. «On tõestatud, et pimedad lapsed unustavad oma puude, kui nad koertega mängivad. On olnud juhtumeid, kus teraapia pole küll otse aidanud, aga lastele on tulnud naeratus näole, mis on piisav märk, et nende vaimne seisund on muutunud.» Erivajadustega lapsed on oma käitumises ettearvamatud ja tihti ka ohjeldamatud. Nendega koos olema sobib ainult selline koer, kes on enesekindel, rõõmsameelne, rahulik, kergesti kohanev ning kannatlik sagedaste kobavate puudutuste ja valu suhtes. Viimane omadus on eriti oluline, sest väikesed lapsed ja vanad inimesed võivad koera otsa komistada või temaga oskamatult ümber käia. Koeraga kaasas olev juht peab olema kindel, et tema koer ei ehmu ebaadekvaatsest käitumisest ega hakka urisema sabast või kõrvadest sikutamise peale. Siret Krooni sõnul sobivad teraapiaks tegelikult kõik tõud. Väga oluline on teada koerte päritolu, seetõttu uuritakse põhjalikult nende sugupuud. See on vajalik selleks, et olla kindel korras närvisüsteemis ja haiguste puudumises. Eestis tegelevad koerateraapiaga asjaarmastajalikul tasemel vaid mõned entusiastlikud koerakasvatajad. Kasutatavate koerte sobivus selleks on nende endi vastutusel, sest Eestis pole kedagi, kes korraldaks vastavat väljaõpet või annaks tegutsemislubasid. Kroon julgustab, et kuigi Eestis teraapiakoera veel raviseanssi tegema kutsuda ei saa, võib haigele lapsele koera võtmisest kasu olla. Meile lähim koht, kus sel viisil inimesi ravitakse, on Soome. Seal on loodud vastavad mittetulundusühingud ning tulevasi teraapiakoeri testivad ja koolitavad oma ala spetsialistid. «Baltimaades selline süsteem kahjuks puudub, kuid loodame, et ka siin hakatakse seda ravivõimalust proovima ja edendama,» loodab Kroon. Teraapiakoera tuleks eristada seltsikoerast. Seltsikoera eesmärgiks on pakkuda seltskonda, võimalust suhtlemiseks näiteks vanadekodus või haiglas. Teraapiakoer teeb tööd, teda kasutatakse teise osalise arendamiseks. Osalt on seltsi- ja teraapiakoera tegevus kattuv. Loomateraapia ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu. Lisaks koertele kasutatakse selleks laialdaselt hobuseid ja kasse, aga sobivad näiteks ka küülikud, linnud, akvaariumikalad ja hamstrid.
Teraapiakoer • Aktsepteerib sõbralikku võõrast • Istub rahulikult, kui teda silitatakse • Lubab võõral ennast katsuda ja kammida • Jalutab viisakalt pika lõdva rihma otsas • Jalutab rahulikult rahvahulgas • Kuuletub istu-lama-käsklusele • Tuleb kutse peale kohale • Reageerib teisele koerale rahulikult • Ei ärritu häirivate mõjurite peale • Jääb võõraga kahekesi olles rahulikuks
