Viimasel ajal olen väga halvas tujus olnud. Millegipärast aga kannatab selle pärast inimene, kellele ma kõige vähem tahaks haiget teha. Vabandust seepärast. Aga sellest hoolimata, ta ütleb mulle ilusaid sõnu ja hoolib minust väga. Temaga on mul tõeliselt vedanud.

Eile ja üleeile käisin Benjaminiga Õisus. Käisime onu Ahtol ja Merlyn-Mai'l külas. Ka Ilmari juurde leidsime aega minna.. Ilmar ise oli ka seekord kodus. Kaalusime Benji ära - 4 kilo.

Miskipärast on ka Benji hakkanud viimasel ajal õelutsema. Ei tea, kas seepärast, et ka mina olen halvas tujus ja tige kogu ülejäänud maailma peale? Loodan, et ei, aga mine sa tea.. Koer pidi ikka ju peremehe - antud juhul perenaise moodi olema.. =)

Inno käis enne tööjuures mul siin. Tõi mulle tuplat. Nii armas. Musi sain ka, ja kelmika silmapilgutuse lisaks sellele.. Lubasin eile endale, et mõtlen enne sõnade ja tegude üle, kui ma need välja purskan..
Üritan olla parem inimene.

Kuna oleme pea 2 nädalat juba maal ema juures olnud, ning Benjaminil on aega ja tahtmist teha kõike muud, kui mulle tähelepanu pöörata.. siis vahepeal ma siin paaniliselt kartsin, et äkki ta unustab mu ära.. :(
Aga arvake, kes on ikkagi see, kelle juurde Benji peitu poeb.. Kelle süles kõige parem uni tuleb.. Kes on kõige hellem ja armastavam tema vastu ..