Täna siis saabusin jälle TÜ Kliinikumi sisekliinikusse. Kui poole 11 ajal suurvisiit tuli - sain osakonna juhataja käest jälle sõimata.
" Geelküüned sul? AH!? Mida sa mõtled? Ja sa oled nii paksuks läinud? Hea elu peal? Nojaa. Et tahame su peal bioloogilist ravi proovida.. Ah et sa ei usu? Vot siis ei saagi.. Ise pead süstima.. Ja mis ma kuulen, et raviarst peab sind telefoni teel taga otsima? Sulle peaks aind leiba ja linnulaulu andma.. ja see leib peaks ka ise tehtud olema.. "
No vabandage väga, aga mida vittu !! Kui ma ei ole viimase 6-7 aasta jooksul mingisugust abi saanud, miks peaksin ma siis nüüd uskuma?
