ei saa ma ilma kaklemata.
miks küll keegi ei mõista, et ma ei saa lihtsalt niisama alla anda. 10 aastat ustavat sõpra tähendab minu jaoks palju. piisavalt palju, et üritada teda kuidagigi aidata.
ma mõistan, et ta on parasjagu vana, ja isegi kui tal on kasvaja, siis ma ei hakka teda opereerima. aga üritage ka minust aru saada.
kui saan teada, mis tal viga on, siis äkki saan teda kuidagi teisiti aidata.
mitte küll operatsioonide vaid äkki valuvaigisti või muude abistavate tablettidega. ja kui vaja, siis lasen ta rahulikult parematele jahimaadele aidata viia. peaasi et ta ei peaks kannatama. tahan, et tal oleks ilus ja rõõmus elu.
kui teie raiskate oma raha suitsudele, õlledele või millele muule iganes, siis kas mina ei tohiks teha oma osa rahaga midagi sellist, mis mulle hingerahu tooks?
öelge mis tahate, ma kasvõi ostan selle võrra vähem süüa ja jätan oma puhkuse lühemaks, aga ärge keelake mul aidata kedagi, keda jäägitult armastan. minu jaoks ei ole kalli koerakese peale kulutatud raha niisama tuude visatud. teile suitsud ja õlu - mulle võime aidata armastatud loomi. selline on minu "vabandus".
andke andeks, kui teie seda nii ei näe, kuid mina ka armastust oma koera vastu muutma ei hakka, kuna ta võib olla pöördumatult haige. armastus ei küsi raha.
