peas ketrasid läbi igasugused stsenaariumid.. mõned kergemad, mõned päris hullud..
120km/h ja 30 minutit, ning olin kohal.
pika kaklemise peale vanaisaga, hakkas ta lõpuks rääkima.. aga seda ka napisõnaliselt.. ta oli eile vikatiga heina niitnud tiigi äärest, ja õhtul magama minnes oli südames torkima/pistma hakkanud.. ja päris valusasti kohe.. kuni hommikuni välja. nüüd aga pidi enam vähem ok olema. seda ta ütles ka sellise näoga, et noojah.
temaga on üldse raske. ta on nii põikpäine ja ei räägi midagi. vanaemaga nii ühesugused. üks on perse upakil lillepeenras-kartulivagude vahel ja teine rapsib vikatiga heina niita. no ega nad enam esimeses nooruses ei ole ju. Sa saad aru?!!
peale lõunat lähen läbi uuesti ja vaatan kuidas olukord on.
eile tekkis mul ka Fimbo pärast mure. ühel hetkel, kui ta sülest maha panin, ta niuksatas. Fimbo ei ole tavaliselt miski vingats ega hädapätakas. ta on südi ja sportlik puudel. ta istus üksinda laua all ja värises, kui ma Benjiga mängisin. Fimps tavaliselt hoiabki eemale. Näen, kui palju teeb talle haiget see, et ta ei ole enam esikohal minu elus. Igatahes üritan neid Benjiga võrdsetena hoida. Fimbo on mul ju ikkagi pea 10 aastat olemas olnud. Ei taha mõeldagi, et äkki.. :S
Helistasin Helenile - Helen õpib EMÜs loomaarstiks. ta rääkis, mida vaadata, milles probleem võib olla. Loodan, et kõik on ikkagi OK. Soolteummistust ei ole, kõht käib tal kenasti läbi - sööb joob ja väljaheited on ka korras. Aga miskipärast peale haugatamist või enda liigutamist tõmbab ta kössi. Seda ei ole ma varem täheldanud. Ema ütles, et üheltpoolt tundub talle, et Fimps on paksem - äkki maks või neerud. aga ma ei usu väga. Ta on lihtsalt karvane. Ja katsudes tal valus ei olnud.
Kokkuvõttes - täna hoian tal silma peal - kui ikka kössitab ja niuksub, siis lähen oma Fimboga kliinikusse. Armastan oma loomi, ja raha ei ole sellisel puhul oluline !!
minu kaks kõige kallimat mängimas.
minu muhe Fimbo.
