Asjad, mida Benjamin peab meeles pidama:
Ma ei vea issi alukatega köit, kui issi WC-s istub!
Prügišaht ei ürita meie asju varastada!
Ma pean vihmavee ENNE majja sisenemist karvadelt raputama!
Ma ei söö kassi toitu ei enne ega pärast seda, kui kass on selle ära söönud!
Ma lõpetan maja ainsa puhta vaibatüki otsimise, et sellele oksendada!
Ma ei püherda surnud kajakatel, krabidel jne, kuigi see lõhn mulle pööraselt meeldib!
Ma ei laku oma emme nägu pärast seda, kui olen söönud teiste koerte väljaheiteid.
Kassiliivagraanulid ei ole toit, olgugi, et nad mulle maitsevad!
Mähkmeämber ei ole küpsisetoos!
Ma ei näri oma inimese hambaharja! Kui see juhtub, siis ei jäta ma sellest rääkimata!
Ma ei näri rasvakriite ega viltpliiatseid, eriti neid punaseid, mille peale mu pere arvab, et ma veritsen!
Autos ei nõua ma akna avamist, kui väljas sajab vihma!
Meil pole uksekella. Ma ei haugu iga kord kui seda telekast kuulen!
Minu inimesed ei vaja põhjalikku näopesu mitmeid kordi päevas!
Ma ei varasta emme aluspesu ega tantsi sellega tagaaias!
Diivan ei ole näorätt. Ka emme–issi riided pole seda!
Minu pea ei kuulu külmikusse!
Ma ei hammusta politseiniku kätt, kui ta sirutab käe autosse isa lubade ja kindlustuse järgi!
Ma ei püherda poris kohe peale vannitamist!
Minu nina kellegi kubemesse torkamine ei ole vastuvõetav “Tere!” ütlemise vorm!
Ma ei istu keset tuba ja ei laku oma kubet kui meil on külalised!
Kass ei ole piiksuv mänguasi. Kui ma temaga mängin ja ta sellist häält teeb, siis see pole hea märk!
