17.11.2009 Hispaania: Lira-Carnota-Muros. Surmarannik siis ühesõnaga. La Costa de la Muerte.
Lõunasöök oli väga maitsev - Galicia veiseliha fritüüritud kartulite ja paprika lõikudega. Kuna me paprikat ei söö, siis selle rõveduse likvideerisime kohe Marko taldrikusse. :P
Lauda toodi pudel-pudeli järel valget veini. Mehed räägivad, et mida rohkem veini juua, seda suurem söögiisu on. :)
Meie 4sesse lauda toodi vist lõunasöögi käigus 12 pudelit veintsi. :P Mina ei joo. Ma eitan kõike. :D
Soola nad oma toitude juures ei kasuta. Seda pidin ise ohtrasti juurde manustama. Aga toidud on küll üli maitsvad.
Peale lõunasööki liikusime kalaoksjonile. Uskumatu, mis elukaid seal näha sai. Haikala taolistest elukatest kaheksajalgadeni välja.
Galicia piirkonnas pidi kõige tulusam olema püüda kaheksajalgu. Kõige suurem, mida me seal nägime, oli 9kg.
Peale seda tuli 5h kohtumine kohalike kalurite töögrupiga. Väsitav. Hispaanlased ei oska ju asja 2-3 lausega ära rääkida. Ikka vaja pea 40 minutit mõttetut mulli suust välja ajada.
Tõlkimise peale läheb pea sama palju aega.
Peale töögrupiga vestlemist läksime hotelli tagasi. Õhtusöögiks oli VEIN ja siis sellele järgnesid ka palju huvitavamad road. Orkutis on ka pildid üleval, ma ei hakka selleks siia topelt panema. :D Teokarbi ja krevettidega riisi supp. Haises üsna rõvedalt. Vähemalt ei pidanud ma Daisy jaoks kaugelt Atlandilt teokarpe otsima minema :P Sain kohe supiseest kätte. :D
Janar alguses vaatas mind veidra näoga, kuid siis kui ütlesin, mis nendega teen, siis hakkan ta ka oma taldrikust oma väikesele tüdrukule korjama.
Peale suppi oli jälle aeg veiniks. :) Siis toodi praad ohtra sibulaga - spanish tortilja. :) tegemist oli siis keedukartuli ja muna roaga - muna oli pealt ja alt praetud, keskelt aga vedel. :) Väga maitsev. Salatina sinna juurde oli tomat ja salatilehed äädika ja oliivi õliga marineerituna. Väga omapärane ja hea maitse.
