jällegi kurvad uudised.
mäletan Aivarit oma lapsepõlvest.
tema valvsa silma all kasvasime koos õe ja vennaga üles..
mäletan selgelt neid hetki, kui elasime veel Rimmus ja istusime koos onu Aivariga köögis laua ääres.. :(
otsisime ema niidi-nõela karbist ilusaid nööpe, mida riidest nukule koos pähe õmmelda, kui läksime jagelema ja hullamis hoos keerasime nööbi kopsiku köögi põrandale kummuli.. kahekesi koos käpuli olle otsisime külmakpi alt kärbsepiitsaga nööpe taga.. :)
või siis, kui ema-isa ostsid uue žiguli. punane oli vist. ja õues olime vennaga ja poriloigust tõime vett, et autot pesta.. Aivar ütles küll, et lapsed ärge mängige poriloigu veega.. aga kes siis endast vanemaid ikka kuulas.. pärast oli auto peal kõik värv kriibitud - vesi ju liivatrasid täis.. :)
oled mu mõtteis. (W)
