täna on teine päev peale ravi.
raske on neelata. hingata ka valus. kõrvalmõjud püsivad.
kael ei paista küll paistes olevat, kuid katsumist siiski ei kannata.
Benjamin näris eile Inno läppari juhtme läbi. ei tea mis tal pähe lõi. ma ise kaldun arvama, et see juhtus kogemata, kuna ta oli telkutoa laua all parasjagu oma siilikesel nina otsast ära närimas.. kuid mine sa tea. tema puhul on kõik võimalik. juhet ja siili nina ikka niisamaihtsalt sassi ei aja ju.
nüüd ma siis mõistan, miks räägitakse, et taksid on kangekaelsed ja sõnakuulmatud. ON KÜLL JAH ! paras peavalu.
õue minnes ei saa teda enam lahti üldse lasta. kohe pannakse kohalikele hulkuvatele kassidele kabjaplaginal järele.. :S auto alla või teisele poole betoonaeda. ei oma üldse tähtsust.
kuidas ma ta küll sõnakuulelikuks saan teha? toas tundub nagu kõik ok olevat - eile õppisime isegi edukalt klikkeriga sitsimist. maiuseks olid Nööbi küpsised. :) Brandyle need ka väga meeldivad.. =)
Aga niipea, kui nina uksevahelt välja pistab, on kogu kasvatus kadunud. müstika täielik.
